- OMX Baltic−0,22%316,72
- OMX Riga1,05%1 001,25
- OMX Tallinn−0,47%2 244,21
- OMX Vilnius−0,48%1 486,92
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 100−0,51%10 706,85
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,18
- OMX Baltic−0,22%316,72
- OMX Riga1,05%1 001,25
- OMX Tallinn−0,47%2 244,21
- OMX Vilnius−0,48%1 486,92
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 100−0,51%10 706,85
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,18
- ST
Eesti taastuvenergeetika sektor buumib õigusselguse puudumise kiuste
Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha. Puudub õigusselgus.
Energeetika on mastaabiefekti äri, rõhutab tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull. Projektid on mahukad ja kulud suured – kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Kaasata tuleb välisinvestoreid ja -pankasid.
“Miks nad peaksid Eestisse investeerima? Hinnad on prognoositavad – nende arvutamiseks on vastavad mudelid. Saame hakkama ka põhjendamisega, et tanke pole lähiaastatel Eestisse oodata. Kuid aina keerulisemaks läheb energeetikasektori õigusruumi prognoositavus, sest seadusi võetakse vastu kiiresti sektoris, kus investeeringuid tehakse 20aastase perspektiiviga,” rääkis Kull saates “Soraineni sagedus”.
Niipea kui riigi poolt tuleb signaal, et plaanitakse midagi muutma hakata, jäävad Kulli sõnul investorid kohe ootele. “Ja nii võib minna pool aastat, 9 kuud, poolteist aastat ja rohkemgi. Aga raha leiab vahepeal tee mujale. Iga kuu, mis me ootame, anname me ära eelise mitte isegi Leedule ja Lätile, vaid Soomele, Poolale, Rootsile ja teistele riikidele, kus on palju suurem turg“, hoiatab Kull.
Advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson kinnitab, et kliimaministeeriumist tuleb pea iga nädal ülevaade plaanitavatest eelnõudest. Enamasti on need seotud ELi õiguse ülevõtmisega. ELi regulatsioonidetulva ajendiks on soov liidusisest energiatootmist ja – julgeolekut kasvatada.
„Eestis on seni kehtinud advokaadi- ja ettevõtjasõbralik seadusraamistik: kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Advokaat saab kliendile öelda, et kui erireegleid ega keelde pole, siis anna aga minna. Tooda tuulest, päikesest või muust ja kuidas tahad, kui seadus seda otsesõnu ei keela. Nüüd tundub, et see tendents on Eestis muutumas. Igale tegevusele on ELi tasandil definitsioon juurde poogitud ja Eesti ametnikud hakkavad vaikselt neid üle võtma,“ lisab Endrikson.
Iga kuu, mis me ootame, anname me ära eelise mitte isegi Leedule ja Lätile, vaid Soomele, Poolale, Rootsile ja teistele riikidele, kus on palju suurem turg.
Elektriturud on konkurentsile valla ja ettevõtlus buumib
„15 aastat tagasi oli Eesti elektriturg monopoolne ning uutel tulijatel polnud sinna asja. Täna ei ole enam ainult Eesti Energia see, kes võib Eestis elektrit toota. Positiivne on ka riigipoolse signaali andmine oma eesmärgist. Meil on seadusesse kirjutatud, et riigi siht on 2030. aastaks toota kogu sisetarbimiseks vajalik elekter oma tootmisjaamadega taastuvatest allikatest. Veelgi pikema ajahorisondiga vaade on palju kriitikat saanud, kuid üldjoontes positiivne kliimaseaduse projekt ja riigi püüdlus kliimaneutraalse majanduse ja energiatootmise poole. See on andnud ka pankadele signaali, kuhu raha anda. Pangad vaatavad, et regulatsioon on suunatud taastuvenergiale ja kliimaneutraalsusele ja sätivad oma fookuse sinna,” kiidab Endrikson riigi püüdlusi.
Kull tunnistab, et signaalid on positiivsed, kuid abi on neist alles aastate pärast. Stabiilsust on vaja juba täna. Näiteks Lätis on neid muutujaid, millega ettevõtjal arvestada tuleb, vähem ja investeeringud liiguvad sinna.
Menetluste kiirust kammitseb ekspertide puudus
Kull kinnitab, et riigi seatud sihi saavutamine 2030. aastaks on tõenäoline. „Aasta lõpuks toodetakse Eestis 1 teravatt-tundi (TWh) elektrit päikeseenergiast, biomassist toodetakse 1,4 TWh, tuulest kuni 0,8 TWh. Puudu on ju ainult veel pool. Juba on käimas 2500 MW jagu maismaa tuulearendusi, mis on ehitusloaküpsed alates selle aasta lõpust või saavad küpseks järgmise aasta lõpuks. Lubade menetluste kiirust piirab väljaõppinud ekspertide puudus. Juriidika taha menetlused ei jää,“ toob Kull välja.
Tema sõnul on Eestis piiratud hulk inimesi, kes suudavad projektide loodusmõjusid jms hinnata ning samad inimesed on rakkes kõigi projektide peal. Eestis ei valmista ülikoolid praegu piisavalt eksperte ette.
Hetkel kuum
Võimalustemaa Eesti
Endriksoni sõnul on riik võtnud sihiks meelitada Eestisse energiamahukaid tööstuseid. Tulukindlust püütakse luua subsiidiumite ning PPA-de ehk pikaajaliste elektriostu lepingutega. „Tabusid hetkel energiapoliitikas ei ole – proovitakse ja ollakse avatud erinevatele mõtetele. Toimetamine on täistuuridel lahti läinud ja eks me teeme ka vigu, aga oleme täna kindlasti paremas kohas kui 15 aastat tagasi monopoolse turu olukorras,“ ütleb ta.
Kull näeb Eestit investoritele võimalustemaana. „Meie usaldame füüsikat. Projektid tuleb investoritele teha võimalikult kuluefektiivseks. Võidab see, kellel on kõige odavam pakkumine. Eestil on vaja kõiksuguseid tootmisüksusi. Ilma gaasijaamadeta on keeruline. Vaja on seda, et tehnoloogiad saaksid omavahel võistelda – vaja on tehnoloogianeutraalsust,“ võtab ta oma põhimõtted kokku.
Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik energeetikasektori olukorra ja väljavaadete üle.
Saatekülalised on Balti tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes juhib büroo energeetika ja infrastruktuuri valdkonda.
Seotud lood
- ST
Uued Euroopa Liidu maksualgatused, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha, aitavad nii investoreid, ettevõtjaid kui ka kliente. Miks neid aga kõik liikmesriigid ei toeta?
- ST
Tervishoius on järgmisel aastal puudu 150–200 miljonit eurot. Just tehisintellekt ehk adum võiks tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul aidata lahendada tervishoiu rahastuse kriisi.
Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täiendatud kl 11.30 Kaljulaidi kommentaariga
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Täiendatud kl 11.30 Kaljulaidi kommentaariga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele