• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,31%6 686,95
  • DOW 30−1,31%46 796,34
  • Nasdaq −1,58%22 357,16
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,55
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,31%6 686,95
  • DOW 30−1,31%46 796,34
  • Nasdaq −1,58%22 357,16
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,55
  • ST
  • 07.05.24, 17:31

Hiinlaste rekordiline nõudlus kulla järele veab ka tänavu turgu

Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldas raporti, milles märgiti, et globaalne nõudlus kulla järele püsis kõrge ka selle aasta esimeses kvartalis. Sarnaselt eelmisele aastale on kullaturul võtmetähtsusega mängijad hiinlased.
Hiinlaste rekordiline nõudlus kulla järele veab ka tänavu turgu
Esimeses kvartalis kasvas nõudlus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kokku 3 protsenti, 1238 tonnini. Kui OTC tehingud (over-the-counter ehk ametlike turgude välised tehingud) välja arvestada, langes nõudlus 5 protsenti, 1102 tonnini.
Mullu tõusis kulla füüsiline nõudlus kõigi aegade rekordini, ulatudes 4899 tonnini. Pikemalt saab sellest lugeda Investori ajakirjas ilmunud 2024. aasta kullaturu ülevaatest.
OTC turu investeeringud, keskpankade jätkuvad kullaostud ning Aasia nõudluse kiire kasv aitasid viia kulla hinna uute rekorditeni. Kulla keskmine untsihind oli esimeses kvartalis 2070 dollarit, kunagi varem pole kuld kvartali jooksul nii kõrget keskmist hinda näidanud, kirjutati raportis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Alates märtsist on kulla hind tõusnud uute rekorditeni, vaatamata sellele, et USA dollar on tugev ning intressimäärad püsivad kõrgel kauem. Need on olnud traditsiooniliselt kulda survestavad faktorid,“ ütles WGC vanemanalüütik Louise Street.
„Hiljutise hinnatõusu taga on mitmed erinevad faktorid, mille hulka kuuluvad geopoliitiliste riskide kasv ning ebakindlus makromajanduse osas. Lisaks sellele on keskpankade nõudlus resoluutne ja järjepidev, OTC turul on tugev investeerimisnõudlus ning derivatiivide turul ostetakse samuti kulda. Kõik see on panustanud kulla hinna tõusu,“ ütles Street.
Keskpankade ja Hiina massilised ostud
Keskpangad jätkasid kulla kokkuostmist, soetades kvartaliga 290 tonni kulda. Järjepidev ostmine näitab, et kuld on keskpankade reservvarades jätkuvalt väga olulisel kohal. See näitab, et arenevate riikide keskpangad tajuvad riske tavapärasest kõrgematena. Mullu ulatusid keskpankade kullaostud kokku enam kui 1000 tonnini. Keskpankade kullaostude kohta saab pikemalt lugeda siit.
Kuldmüntide ja -kangide investeerimisnõudlus suurenes aastatagusega võrreldes 3 protsenti, 312 tonnini. Kusjuures väga märkimisväärne on Euroopa jätkuv langus – esimeses kvartalis osteti Euroopas vaid 17,9 tonni kulda. Esimeses kvartalis oli see näitaja 2022. aastal 38,5 tonni ja 2023. aastal 80,8 tonni. Turu languse kattis pea täielikult ära Hiina, kus investorid soetasid aasta esimese kolme kuuga 113,5 tonni kulda (eelneva kahe aasta näitajad vastavalt 51,8 ja 68 tonni).
Kulla börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) voolab aga raha jätkuvalt välja – kokku müüdi 114 tonni kulda, peamiselt on müüjateks Põhja-Ameerika ja Euroopa fondid. Sissevool toimus aga Aasia investeerimistoodetesse.
Ida ja lääne investorite käitumine
„Huvitav on see, et me näeme lääne ja ida investorite käitumuslike trendide muutusi. Tavaliselt on olnud nii, et ida pool on investorid hinnatundlikumad – nad ootavad ostmiseks langust. Läänes on investorid turule tulnud just hinnatõusu ajal. Selle aasta esimeses kvartalis nägime investeerimisnõudluse osas nende rollide vahetust. Hiina ja India nõudlus tõusis hinnatõusu ajal märkimisväärselt,“ selgitas Street.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Tõenäoliselt saab kulla jaoks olema 2024. aasta palju tugevam kui me ootasime, eriti hiljutist hinnaliikumist vaadates. Kui kulla hind peaks lähikuudel langema, siis tulevad hinnatundlikumad investorid uuesti turule. Investorid otsivad kullas jätkuvalt turvasadamat, sest nad ootavad intresside ja USA valimistulemuste osas selgust,“ kommenteeris Street.
Globaalne ehete nõudlus püsis samuti tugev, vaatamata sellele, et hinnad on tõusnud rekorditeni. Eelmise aastaga võrreldes langes nõudlus vaid 2 protsenti. Sarnaselt investeerimisnõudlusele kattis ka sellel turul Aasia ära Euroopa ja Põhja-Ameerika languse.
Pakkumise poole pealt suurenes tootmine aastaga 4 protsenti, 893 tonnini – see on rekordiline esimene kvartal. Taastöötlemine tõusis samuti kõrgeima tasemeni alates 2020. aasta kolmandast kvartalist, suurenedes 12 protsenti, 351 tonnini.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.04.24, 09:07
92% Eesti pensionifondidest on jäänud kulla hinnatõusule alla
Kõigist 26st Eesti pensionifondist on alates nende loomisest suutnud kulla hinnatõusu ületada vaid kaks. Enamus fonde on tootluselt kullale alla jäänud enam kui kolmekordselt ja pole suutnud kogujaid kaitsta isegi inflatsiooni vastu.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.04.24, 09:20
Miks teenisid pangad iga Eesti tööinimese kohta kuus 113 eurot puhaskasumit?
Pangad said mullu megakasumeid, mis peegeldab eelkõige praeguse rahasüsteemi toimimist ja seda, kuidas me keskpankade ja valitsuste tehtud kehvad otsused peame kinni maksma.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.24, 09:43
Esimene riik viimase 50 aasta jooksul tagas oma valuuta kullaga
Esimene riik maailmas pärast 1971. aastat tagas oma valuuta kullaga. Mõneti iroonilisel kombel on selleks riigiks Zimbabwe, kes on pidanud sellel sajandil läbi elama nii hüperinflatsiooni kui kogu majanduse kokkuvarisemise.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.24, 09:38
Tööstuslik nõudlus tekitab ka tänavu hõbedaturul massiivse puudujäägi
Hõbeda hinnad saavad ka edaspidi tuge puudujäägist turul ja see tähendab, et maa peal olevad varud vähenevad edasi, selgub Silver Institute’i eelmisel nädalal avaldatud raportist.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.02.26, 13:51
Digimaailm annab küll palju, ent kahandab inimeste suhtlusoskust
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele