- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,9
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,9
Tehisaru on valmis, tehased veel mitte. Tööstuse järgmine pudelikael on masinates
Tehisaru kasutuselevõtul pole tööstuses enam peamine küsimus, kas AI suudab talle antud ülesandega hakkama saada. Palju keerulisem on viia tehisaru päriselt tootmisliinile ning panna see suhtlema masinate ja robotitega nii, et tulemuseks oleks mõõdetav rahaline võit, rääkis Leanesti tegevjuht Marko Saviauk.
Peatükid
Loe AI kokkuvõtet
Leanesti juht Marko Saviauk ütles, et tööstuses pole AI peamine takistus enam ülesannete lahendamine, vaid selle sidumine masinate ja robotitega nii, et tekiks mõõdetav rahaline kasu. Tema sõnul sünnivad esimesed võidud sageli muudes protsessides, näiteks müügipakkumistes, kus ajakulu võib väheneda 70–80%. Tootmisliinil pidurdavad AI kasutust vanad masinad, liidesed ja riistvara; vastutus jääb siiski inimesele.
Saviaugu sõnul tahavad praegu AI-d kasutada sisuliselt kõik, kuid päris edulugusid, kus tehisaru mõju jõuab otseselt toodangu, praagi või kuludeni, on endiselt suhteliselt vähe.
Kõige lihtsam on tulemust mõõta näiteks masinnägemise puhul, kus AI kontrollib toodet ja masin sorteerib selle vastavalt tulemusele. Selliste projektide tasuvusaeg võib tema kogemusel ulatuda mõnest kuust aastani.
"Kui on juba alla aasta, siis need projektid ostetakse ikkagi kohe otse ära," ütles Saviauk Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”.
Samas ei pea esimesi suuri võite tingimata otsima tootmisliinilt. Saviaugu hinnangul on praegu lihtsam automatiseerida ettevõtte muid protsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist või klienditeenindust. AI võib kliendipäringu põhjal pakkumise kokku panna ning jätta müügiinimesele vaid kontrolli ja parandused. Saviaugu sõnul võib nii müügipakkumise koostamisele kuluv aeg väheneda 70–80 protsenti.
Vastutus jääb siiski inimesele: tootmises ei lasta tema sõnul üldjuhul AI-l täieliku vastutusega otsuseid teha.
Tehisaru oskab, masin ei võimalda
Tootmisliinidel on olukord keerulisem. AI võib küll otsustada, millisesse kasti konkreetne detail sorteerida, kuid selle otsuse täitmiseks peab olemas olema ka füüsiline masin, mis detaili sinna viib. Vanasse tootmisliini ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt juurde panna ning mõnel juhul eeldab AI kasutuselevõtt suuremat masinaehitusprojekti või isegi uue tootmisüksuse rajamist.
Saviaugu hinnangul liigub järgmine suurem areng selles suunas, et inimene saaks masinatega suhelda tavakeeles. Operaator ei peaks enam iga uue toote jaoks masinat pikalt käsitsi seadistama, vaid võiks anda talle ülesande ning AI koostaks ise masina jaoks vajaliku programmi.
Tehnoloogia selleks on suuresti juba olemas. Leanest on näiteks pannud väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotile, võimaldades robotil inimese käsklusi vastu võtta ja oma tegevuse kohta tagasisidet anda. Probleemiks muutuvad aga masina enda võimekus, liidesed ja riistvara.
"Minu meelest see maailm on juba valmis minema sinna, et anda masinale käsklusi, aga mis ei ole valmis, on masinad," võttis Saviauk olukorra kokku.
Masinate arendamine liigub tarkvarast paratamatult aeglasemalt: masina projekteerimine, valmistamine, tarnimine ja katsetamine võib võtta aasta. Seetõttu ei ole Saviaugu hinnangul pudelikael enam niivõrd selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kas tehisaru saab masinaga piisavalt hästi suhelda ja kas masin suudab tema otsuse füüsilises maailmas ellu viia.
Hetkel kuum
Lihtsam tarkvaratöö kaob, aga vajadus teadmiste järele mitte
AI muudab samal ajal ka tarkvaraarendust ennast. Lihtsamaid rakendusi saab Saviaugu sõnul juba edukalt vibe coding'u abil ehitada ning ta soovitab ka tööstusettevõtetel seda katsetada. Ettevõttes endas valminud lihtne prototüüp võib hiljem anda professionaalsele tarkvaraarendajale väga täpse lähteülesande.
See ei tähenda tema hinnangul siiski tarkvarafirmade kadumist. Mida kriitilisemaks muutub rakendus, seda olulisemad on teadmised süsteemiarhitektuurist, integratsioonidest, andmetest ja küberturvalisusest. AI abil võib lihtsa rakenduse kiiresti valmis teha, kuid ilma vajalike teadmisteta võib sama kiiresti valmis saada ka turvaaukudega süsteemi.
Näha on juba muutust ka IT-tööturul: lihtsamate ülesannete vähenemine muudab keerulisemaks alustavate arendajate esimese töö- või praktikakoha leidmise. Samas vajavad suured süsteemid endiselt IT-spetsialiste ning küsimuseks muutub, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus just algtaseme ülesanded võtab järjest enam enda kanda AI.
Tööstusettevõttele, kes tahab AI kasutamisega alustada, soovitab Saviauk aga mitte alustada tehnoloogiast. Küsimus "tahaksime AI-d" pole tema sõnul piisav lähteülesanne. Kõigepealt tuleb defineerida konkreetne probleem, korrastada vajalikud andmed ning otsustada, millisele infole AI ligi pääseb.
Just seal peitub üks AI kasutuselevõtu vastuolusid: mida rohkem asjakohaseid andmeid mudelile anda, seda paremini saab see töötada, kuid ettevõte peab samal ajal tagama, et mudel ei pääseks ligi infole, mida tal konkreetse ülesande lahendamiseks vaja pole. See muudab päris süsteemide juurutamise märksa keerulisemaks kui lihtsalt AI-tööriista kasutuselevõtu.
Saviauk ei soovinud ennustada, mitu protsenti võiks AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada, sest erinevused ettevõtete vahel on liiga suured. Tema hinnangul on aga suurem osa võimalikust mõjust alles ees.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Elektrivarustuse katkemise risk ei tule enam ainult tormidest või tehnilistest riketest. Sunly tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul tuleb energiaettevõtetel ja tööstusel arvestada ka küberrünnakute, sabotaaži ning teiste julgeolekuriskidega.
Tehisintellekti järgmine suur kasutusala tööstuses ei pruugi olla tootmisliin, vaid kontor. MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ütleb, et AI liigub järjest enam valgekraede töö sisse, kus võit võib tulla müügist, ostuprotsessist, projekteerimisest, dokumentide kontrollist ja juhtimisest.
Eesti majandus ei liigu uuele kasvule iseenesest. Tööstuse edenemiseks peavad korraga paranema investeerimiskeskkond, oskustega tööjõu pakkumine, energia kättesaadavus ja ettevõtete enda efektiivsus, leidsid "Fookuses: tark tööstus" saate raames Arvamusfestivalil salvestatud intervjuudes Euroopa Komisjoni asepeadirektor Maive Rute, Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ja Maag Foodi juhatuse liige Martin Küüsmaa.
Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele