- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,94
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,94
Tiit Land peab ettevõtjate kriitikat õppekavade kohta õiglaseks
Ettevõtete etteheide, et nende ettepanekuid ei arvestata õppekavades piisavalt, on õigustatud, möönis TalTechi rektor Tiit Land Äripäeva raadio saates „Fookuses: tark tööstus“. Tema toodud näites jõuaksid praegu looma hakatava uue õppekava esimesed lõpetajad tööturule alles 2031. aastal. Kiiremate lahendustena näeb ta täiendõpet, mikrokraade ja tihedamat koostööd ettevõtetega.
Peatükid
„See on õiglane kriitika,“ vastas Land küsimusele Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu juhi Kaarel Jänese seisukoha kohta: ettevõtete valmisolek haridusse panustada kasvaks, kui nende ettepanekuid õppekavades rohkem arvestataks.
Land tunnistas, et õppekavad on mingil määral ajale jalgu jäänud. Tema sõnul sunnib kiire tehnoloogiline areng ülikoole õpet pidevalt üle vaatama. Ettevõtted osalevad juba õppekavade nõukogudes, kuid sellest üksi tema hinnangul ei piisa.
Uue õppekava lõpetajaid tuleks oodata aastaid
Land kirjeldas energiasüsteemide digitaliseerimise professuuri loomise näitel, kui pikk võib olla tee uuest õppevajadusest lõpetajani. Tema sõnul oli TalTechi senat otsustanud professuuri luua. Uue uurimissuuna kõrval võib tekkida vajadus muuta õpet või luua täiesti uus õppekava.
Kui selle õppekavaga hakata tegelema praegu, saaksid Landi sõnul esimesed tudengid alustada kõige varem 2028. aasta sügisel. Kolmeaastase õppe lõpetajad jõuaksid tööturule 2031. aastal. Selleks ajaks võivad tehnoloogia ja ettevõtete vajadused olla juba muutunud.
Ajakava aitab selgitada TalTechi enda õppekava statuut: uue kava avamise eeltaotlus tuleb esitada avamisele eelneva kalendriaasta 1. märtsiks. Olemasolevate õppekavade ja õppeainete muutmiseks on eraldi kord, mis võimaldab kiiremaid muudatusi. Uue õppekava loomist ja juba toimuva õppe ajakohastamist tuleb seega eristada.
Land rõhutas, et regulatsioonidel on ka vajalik ülesanne. Ülikool peab tagama õppe kvaliteedi, pädevad õppejõud ja teaduspõhise sisu. Samal ajal on vaja leida võimalusi, kuidas uusi oskusi kiiremini õpetada.
Ettevõtetel ja erialaliitudel tuleb tema sõnul ülikoolidega senisest rohkem rääkida sellest, milliseid teadmisi ja oskusi neil tegelikult vaja on. Õppekava üldised eesmärgid võivad olla sobivad ka siis, kui selle sisu vajab tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks uuendamist.
Aktiivsem peab olema ka ülikool
Land näeb koostöö parandamisel vastutust ka ülikoolil. Tema sõnul võiks ülikool ise aktiivsemalt otsida ettevõtete probleeme, mille lahendamisel teadlastest abi oleks.
„Ülikool peaks olema ise aktiivsem,“ ütles Land. Ta kutsus ka ettevõtteid oma arendusvajadustega ülikooli poole pöörduma.
Hetkel kuum
TalTechi rakendusuuringute eesmärk on Landi sõnul viia teadustulemused kasutusse. Ettevõtja jaoks võib keeruline olla aga arvestada ajaga, mis kulub uuringust töötava lahenduse ja tooteni jõudmiseks. Teadusesse tehtud investeering ei anna alati kiiret tulemust.
Üks raskemaid kohti on tema hinnangul arenduse etapp, kus esimestest katsetustest tuleb jõuda toimiva prototüübi ja tooteni. Selle niinimetatud surmaoru ületamisel näeb Land olulist rolli ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete koostööl.
EuroTechi kaudu uute koostööpartneriteni
Täiendavaid võimalusi näeb Land EuroTechi ülikoolivõrgustikus, mille liikmeks saab TalTech 1. jaanuaril 2027. Võrgustikku kuuluvad teiste seas Müncheni, Eindhoveni ja Taani tehnikaülikoolid.
Eesti ettevõtte jaoks võiks koostöö Landi sõnul tähendada seda, et TalTechi poole pöördudes leitakse tema arendusprobleemile sobiv partner ka mõnest teisest ülikoolist või sellega koostööd tegevast ettevõttest. Eesti saab omalt poolt pakkuda teadmisi näiteks digitehnoloogia ja küberkaitse vallas.
Lähiaasta võimaliku tulemusena nimetas Land ühiste projektide mahu kasvu. Koostöövaldkondadena tõi ta esile kaitse- ja julgeolekutehnoloogiad, küberkaitse, fotoonika ning robootika.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Haridus- ja erasektori tõhus koostöö algab juba õppekava kujundamisest. Kui tööandjate ettepanekuid päriselt arvestatakse, siis on neil ka suurem valmisolek panustada õppe elluviimisse, kirjutab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Kaarel Jänes.
Kui me tahame viie või kümne aasta pärast rääkida tugevast inseneride, tarkvaraarendajate jt spetsialistide järelkasvust, siis peame juba praegu looma noortele rohkem võimalusi, kirjutavad Milttoni ja Antropoloogia Keskuse koostöös valminud noorte tööturu-uuringu projektijuhid Eva-Maria Kangro ja Liina Maria Lepik.
Tehnoloogia areng on muutunud nii kiireks, et ülikoolidel on keeruline õppekavu tööturu vajadustega samas tempos ajakohastada, ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Tema sõnul pidurdavad muutusi kõrghariduse range korraldus ja aeganõudev õppekavade kinnitamise protsess.
Kõige tasuvamad erialad eeldavad aastatepikkust spetsialiseerimist. Selle ees ei heitu tudengid, ent töötavad noored seevastu eelistavad töökohti, mis ei eelda pikka kogemust ja pakuvad paindlikkust.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Enimloetud
1
3
Ülevaade nädala lugudest
4
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Ülevaade nädala lugudest
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele