- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,94
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,94
Toidutööstus: Nutri-Score jätab palju olulist arvestusest välja
Toidupakendite märgisel Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja see jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad.
Peatükid
Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides teha hõlpsalt tervislikumaid valikuid. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui ka vastaseid ning pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ning samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. “Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,” rõhutas Potisepp.
Toidutööstuskontserni Maag Food turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisab, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgis, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. “See on isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,” oli Laik-Lõhmus kriitiline.
Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. “Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me paneme Nutri-Score’i märgi peale, siis mida see reaalselt peaks muutma? Tegelikult saab ju praegu andmed pakendilt kätte,” lisas ta.
Potisepp näeb, et Nutri-Score’iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. “Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,” märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame koolides õpetama toitumist senisest veelgi paremini.
Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad sattuda halba valgusesse. “Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö,” tõi ta näite.
“Kui me räägime Nutri-Score’ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärki X. Praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,” lisas ta.
Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu samaaegselt mitu väljakutset ja võitlusi peaks valima täpsemalt, sest kõigega ei pea kohe kaasa minema.
Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score ei ole saanud üleliiduliseks ja miks see teema on praegu laualt maas. “Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olla olemas. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,” märkis toiduliidu juhataja.
Saadet juhtis Harro Puusild.
Seotud lood
Toiduliidu ja riigi vahel on vastasseis Nutri-Score’i toidumärgistuse pärast: ministeerium liigub kehtestamise suunas, olgugi et ELis kokkulepe takerdus. Toidutöösturid hoiatavad, et märgis moonutab turgu ja survestab tootjaid.
Michelini tunnustatud Hiies maksab 15käiguline õhtusöök 150 eurot. Eesti metsast inspireeritud eksperimentaalne menüü nõuab sööjalt aga lisaks rahale omajagu hulljulgust.
Sven Voitese ettevõte Svensky Kaubandus sai konkurentsiametilt loa osta Põltsamaa toidutööstus.
Rahvusvaheline toidukontsern Paulig tahab Santa Maria kaubamärgi tootmise Saue tehasesse koondada ja sarnase tegevuse Rootsis Mölndalis lõpetada.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele