- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,9
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,9
Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem
Ehkki Riigilaevastik on merendusettevõtteid koondavale klastrile suur klient ja valmis uusi tehnoloogiaid katsetama, võiks riik merendusklastri hinnangul olla senisest veelgi julgem katsetaja.
Peatükid
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Merendusklaster leiab, et riik peaks merenduse innovatsioonis olema senisest julgem katsetaja, kuigi koostöö Riigilaevastikuga on hea ja riik on oluline esimene ostja. Andres Laasma sõnul aitab riigi tellimus ettevõtetel välisturgudele pääseda. Jaak Viilipus tõi esile, et klastri ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ja loovad suurt lisandväärtust. Uue parvlaeva hanke võitis Poola CRIST S.A. ligi 50 miljoni euroga.
Septembri alguses toimunud “Merenduse innovatsioonipäev” tõi kokku umbes 200 osalejat era- ja avalikust sektorist, et arutada meretehnoloogia ja merenduse arengut Eestis.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma märkis, et riigi koostöö Eesti merendusklastriga on väga hea ja riik tellib klastri liikmetelt ka päris palju erinevaid tooteid. “Mina olen koostööga väga rahul, aga loomulikult on alati arenguruumi. Riigi roll on olla tark tellija ja esimene ostja,” ütles Laasma Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”.
“Meretööstuse ettevõtete hulgast kostub, et välismaale müües on esimene küsimus, kas oma riik ostab, kui palju ostab ja kas koostöö toimib. Tuleviku laienemiseks välisturgudele on riigi roll siin üliolululine,” hindas Laasma.
Laasma sõnul on näiteks hiljuti Saaremaal valminud töölaev Kratt musternäide Eesti tippvõimekusest toota keerulist tehnoloogiat ja seda võtmed-kätte-põhimõttel.
Eesti Merendusklastri juht Jaak Viilipus lisas, et klastri liikmesettevõtetes on lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 eurot, mis on ligikaudu 1,5 korda Eesti keskmisest suurem. “Meil on suurema lisandväärtusega sektor. Jah, see sektorisiseselt varieerub, aga meil on tugevaid ettevõtteid, mis on Euroopa Liidu keskmisest kõvasti üle, aga on ka neid, kes on kõvasti madalamal. Meie liikmed annavad tööd umbes 18 000 inimesele. See kõik on suuresti eksport, sest merendus on globaalne ja ekspordile suunatud,” selgitas Viilipus.
Poolakatel oli parvlaeva hankes konkurentsieelis
Kliimaministeerium andis aprillis teada, et Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis Poola laevatehas CRIST S.A. hinnaga ligi 50 miljonit eurot. Poola laevatehase kõrval panid ühispakkumuse kokku Saaremaa ettevõte Baltic Workboats koos BLRT Grupi Leedus Klaipedas tegutseva tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statyklaga.
“Kuigi suursaarte parvlaev on samuti tipptehnoloogiline toode, siis parvlaev on ikkagi rohkem seeriatootmine, mis eeldab, et ehitajal on välja kujunenud seda tüüpi ja suurusega laevade ehitamise metoodika. Paraku näitasid meile hind ja Poola ettevõte, et nemad suudavad teha seda parematel tingimustel. Muidugi ma loodan, et eestlased annavad oma panuse sellesse laeva väiksemate allhangete kaudu,” selgitas Laasma, lisades, et toimetame ühtses Euroopa majandusruumis ja hange, mis lubab laeva toota vaid Eestis, pole regulatsioonidega kooskõlas.
Jaak Viilipus lisas, et klaster oleks soovinud hanke jäämist Eestisse, kuid nõustus, et Euroopa Liidu reeglid ei luba hankesse vastavaid tingimusi lisada. “Kui see oleks jäänud Eestisse, siis erinevad uuringud näitavad, et iga euro laevaehituses jätab majandusse umbes 3 eurot,” selgitas Viilipus, lisades, et iga projekt, mis Eestis tehakse, on referents, mis avab uksi välisturgudel.
“Kui võtame näiteks kaitsetööstuse ja selle, et ka sõjalaevade ehitushanked on ees, siis seal on võimalik ikkagi sisse panna kohaliku väärtusahela nõudeid ning siin meie ootus on kindlasti ka riigile, et seda maksimaalselt ka rakendatakse, sest selle kaudu tuleb teatud mõttes suurem potentsiaal kogu Eesti majandusele,” lisas klastri juht.
Innovatsioon vajab julgust
Hetkel kuum
Jaak Viilipuse sõnul on töölaev Kratt hea näide riigi innovatsioonijulgusest ja koostööst merendusklastriga. “Aga see ongi see, et riigi poolt peab olema julgus teha innovatsiooni ning innovatsioon tähendab ka seda, et sul ei tule täpselt see, mis on ootus või tahe, sest see ongi testimine, piloteerimine ja katsetamine. Aga ilma selleta ei saa ning näeme, et riigi julgus piloteerida või katsetada peaks olema oluliselt suurem,” ütles Viilipus.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus päris hea ja seda ilmestab töölaev Kratt. “Kui me räägime, mis on uudne, siis seni ei ole laevadel kasutatud surugaasisüsteeme ning see, et me selle riski koos ettevõtjatega võtsime, pole ju tänaseni 100% kindel, kas kõik sujub hästi ja laev töötab perfektselt,” sõnas Laasma, lisades, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetele väga osalema.
Saates tuli pikemalt juttu eksporditoetuste ja garantiide süsteemist, meretööstuse väärtusahelast, innovatsioonist ja tuleviku võimalustest.
Saadet juhtis Harro Puusild.
Seotud lood
Saaremaal laevu ja väikelaevu ehitavate ettevõtete värsked majandusaasta aruanded näitavad üsna haruldast pilti: kuigi toodang, kliendid ja mõõtkava on väga erinevad, lõpetasid kolm ettevõtet aasta kasumis.
Eelmisel aastal tülikatest vähemusaktsionäridest vabanenud BLRT Grupp teenis üle 41 miljoni euro puhaskasumit, mis kasvatas dividendi mittemaksva kontserni jaotamata kasumi enam kui 500 miljoni euroni.
Tööstusfirma BLRT sai mõni kuu tagasi teada, et peab hakkama järgima tänavu jõustunud küberturvalisuse seadust. Nõuete täitmist ei tasu jätta saatuse hoolde, hoiatas senise kogemuse põhjal kontserni IT-direktor Marek Trautmann.
Kui turist avab Kariibi merel uhiuue kruiisilaeva kajutiukse, ei anna miski märku, et osa seintest, mööblist või vannitoalahendusest on valminud Eestis. Laev on ehitatud Soomes, projekteeritud rahvusvaheliste büroode poolt ja opereeritud globaalse kruiisikontserni all, kuid selle sisemuses peitub nähtamatu Eesti tööstuslik panus.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele