Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab?

- Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska.
- Foto: Andres Laanem
Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATHga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi.
Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida.
Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATHga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab.
Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja
Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATHkas Helen Roots.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome eratervishoiuettevõte Terveystalo ostab optikaketi, mis tegutseb ka Eestis Eagle Visioni poodidega.
Erinevuste tõrjumine on majandusele ja laiemalt ühiskonna jõukusele kahjulik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Diagnoosimata või teadvustamata ATH mõjutab nii paari- kui ka töösuhteid olulisel määral, ja mitte just positiivses suunas. Kuidas mõista ATH mõju suhetele paremini ning muuta kogu elu ATH-sõbralikumaks?
Räägime aktiivsus-tähelepanuhäirest ehk ATHst. Kas tegemist on moediagnoosiga ja millega üldse on tegemist, kas aju eripäraga või lausa kroonilise haigusega? Mida teha, kui oled saanud sellise diagnoosi, kuidas mõjutab ATH suhtlemist, tööalast karjääri?
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.