Räägime aktiivsus-tähelepanuhäirest ehk ATHst. Kas tegemist on moediagnoosiga ja millega üldse on tegemist, kas aju eripäraga või lausa kroonilise haigusega? Mida teha, kui oled saanud sellise diagnoosi, kuidas mõjutab ATH suhtlemist, tööalast karjääri?

- Tanel Peets (vasakul) ja Indrek Tallo.
- Foto: Kadi Heinsalu
"Äripäeva raamatuklubi" saates jagavad teadmisi ja praktilisi nõuandeid kaks Eesti ATH liidu esindajat, füüsika doktorikraadiga
Tanel Peets ja keemiadoktor
Indrek Tallo, kes mõlemad said diagnoosi viimastel aastatel ja keda diagnoosist teadasaamine on pigem positiivselt mõjutanud, sest andis suurema selguse iseendast ja ka ravimid on neid aidanud.
Saade on inspireeritud terviseraamatuklubi märtsi raamatust “Kuidas elada ATH-ga”, mille autor on USA näitleja ja tuntud koolitaja, youtube-tegelane Jessica McCabe, kes kajastab iseenda kogemusi koos paljude teiste täiskasvanud ATH-inimeste kogemustega.
Saadet juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kahe doktori isiklik kogemus: ATH diagnoos andis suurema selguse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Psühholoog Lauri Pihkva sõnul avastab enamik tema sõltuvusravi kliente takkajärele tarkusena, et on harjumuse ja sõltuvuse piiri ületanud juba mõnda aega tagasi. Sõltuvusest väljumine on väga individuaalne,
kirjutavad Meditsiiniuudised.Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.