- OMX Baltic−0,35%308,95
- OMX Riga0,00%905,63
- OMX Tallinn0,09%2 105,1
- OMX Vilnius0,15%1 471,77
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 1000,13%10 665,88
- Nikkei 225−0,3%68 052,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,31
- OMX Baltic−0,35%308,95
- OMX Riga0,00%905,63
- OMX Tallinn0,09%2 105,1
- OMX Vilnius0,15%1 471,77
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 1000,13%10 665,88
- Nikkei 225−0,3%68 052,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,31
Uuring: ESG trügib hangetesse ja edasilükkajad riskivad välistamisega
Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESGd sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös.
Kukkonen märgib, et selline lähenemine asetab meie ettevõtted turul nõrgemasse positsiooni ja võib võtta võimaluse võita näiteks rahvusvahelisi hankeid.
Magistritööd nõustanud kestliku innovatiooni strateeg Anu Ruul hoiatab, et kestlikkuse õpikõver on pikk ja iga väike samm on edenemine. „Kui ettevõte otsustab tegeleda asjaga alles siis, kui on tekkinud kohustus, on tõenäoliselt hilja,“ hoiatab Ruul.
Kukkonen lisab, et ka magistritöö uuringus osalenud ettevõtted kinnitavad ESG olulisust välisturgudel. „85 protsenti ütles, et surve tuleb arenenud riikidest ja Põhjalast. Kui rääkida hangetest, siis 77 protsenti oli nõus, et ESG on hügieenifaktor või otsustuskriteerium,“ sõnas töö autor.
„Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele saada. Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,“ ütles Kukkonen.
Kaotatud hanked
Praktilise poolelt toodi välja olukord, kus ettevõte kaotas hanke seetõttu, et neil ei olnud kestlikkuse andmeid näidata, ja teine näide, kus kaotati hange, sest toote jalajälg oli konkurendiga võrreldes liiga suur, avas Kukkonen magistritöö „ESG põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel" tulemusi.
Ruul märkis, et kui ta Kukkoneniga teemat alguses arutas, tundus mõlemale, et kestlikkuse komponent peab olema strateegia osa ja teistmoodi see ei olegi võimalik, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda.
„Jõudsimegi selleni, et uurida ekportivatelt tööstusettevõtetelt, kas neil on ESG integreeritud strateegiasse või on see eraldi dokument või tegeleb sellega eraldi sädeinimene. Sealt see päästik tuli, et kas teised lähenevad kestlikkusele samuti strateegiliselt, sest turud seda justkui eeldavad,“ märgib Ruul.
Kukkoneni sõnul peavad ettevõtted praegu ESG rakendamisel suurimaks takistuseks just andmete kättesaadavust. „Tänane andmete kättesaadavus ei ole piisav, andmed on killustunud,“ märkis töö autor.
„Ja teine, mis oli peaaegu samal tasemel, oli teadlikkuse ja võimekuse puudus. Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,“ ütleb Kukkonen.
Magistriöö eesmärk oli hinnata ESG põhimõtete integreerimise võimakust Eesti keskmistes ja suurtes eksportivates ettevõtete ning analüüsida selle mõju konkurentsis püsimisele. Marcus Kukkonen uuris ka takistavaid ja soodustavaid tegureid ESG rakendamises ettevõtete strateegias. Uuringus osales 13 eksportivat tööstusettevõtet eri tööstusharudest.
Saadet juhib Harro Puusild.
Seotud lood
Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.
Veel mõni aasta tagasi räägiti ESGst kui vältimatust tulevikust, kuid praegu on ettevõtetes tunda järjest rohkem väsimust ja kriitikat.
Standardi 2023. aasta ajutine seiskumine ja omanikuvahetus katkestasid ärisuhted ning tarneahelad. Uue juhtkonna peamine eesmärk oli äri taastada ja turule selgelt märku anda: Standard on tagasi. “Meil oli selg vastu seina, võtsime vastu ka toona meie jaoks ebamugavaid projekte,” meenutab toonane müügijuht Ottomar Tamm.
Eesti tööstuse järgmine konkurentsieelis ei seisne madalas hinnas, vaid nutikas ressursikasutuses, kirjutab ESG ekspert Kristiin Bauer.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele