Eesti ettevõtjad teavad, kuidas kindlustada autot ja maja, kuid äri katkemise risk, juhatuse vastutus ja küberrünnakud jäävad tihti kaetud vaid näiliselt või üldse mitte.

- Mart Mere, Paavo Siimann ja Erik Laur (paremal).
- Foto: Andres Laanem
Saates "Finantsuudised fookuses" tuleb juttu sellest, miks Eesti ettevõtete riskikultuur on Lääne-Euroopaga võrreldes veel noor ning miks kipuvad ettevõtjad riskide maandamisele mõtlema alles siis, kui on juba valus. Arutletakse küberriski ja sõjariski üle, mis on avalikkuse tähelepanu üha enam köitnud, ning ka selle üle, mida tähendas Auvere elektrijaama korstna otsa lennanud droon kindlustuse vaatenurgast.
Juttu tuleb ka sellest, kuidas intressiriski ja valuutariski maandamine käib panga kaudu ning miks Eesti ettevõtted on globaalsetest intressikõikumistest teistest Euroopa riikidest valusamalt löögi saanud. Saate läbivaks teemaks on küsimus, millal ja kuidas riske maandada ning mida tähendab kindlustusstrateegia ettevõtte jaoks tervikuna.
Saatekülalised on kindlustusmaakleri Howden partner Mart Mere ja SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur. Saadet juhib Paavo Siimann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vestlusest mõjukate finantsjuhtidega joonistub välja, et juhtimine ei tähenda enam ainult numbrite jälgimist, vaid eelkõige kohanemist, otsustusjulgust ja ebakindlusega toimetulekut.
Kus Eesti tegelikult andmepõhises juhtimises asub, millised on kitsaskohad ning kuidas tehisaru võib lähiaastatel oluliselt muuta nii ettevõtete töökorraldust kui ka riigi toimimist, räägiti saates "Finantsuudised fookuses“.
Kuna maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika on muutunud aktiivsemaks, on ettevõtja jaoks oluline, millised skeemid on riigi teravdatud tähelepanu all ning kuidas saab ettevõtja oma riske maandada.
Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.