Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.

- Vestlusring Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast“.
- Foto: Mailis Vahenurm
Vestlusringis osalesid
Triinu Tapver (Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV Panga makroanalüütik),
Erkki Raasuke (
Inbank ASi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees, Tallinna Tehnikaülikooli aasta vilistlane),
Mihkel Nestor (SEB Panga majandusanalüütik),
Karin Jõeveer (Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ja kaasprofessor) ning
Tõnn Talpsepp (sama instituudi kaasprofessor).
Arutelus käsitleti Eesti tööturu võimalikke arenguid aastaks 2030, tootlikkuse ja oskuste vahelisi pingeid ning küsimust, kas probleem peitub oskuste puuduses, valede oskuste rohkusest või nende vales kasutuses. Fookuses on mikropädevused, mis loovad palgapreemiat, oskused, mis näivad CVs atraktiivsed, kuid ei too palgalisa, ning need, mille väärtus võib 3–5 aasta perspektiivis kiiresti kasvada. Lisaks arutati andme- ja digioskuste rolli, karjäärivalikuid ebakindlas majanduskeskkonnas ning seda, kuidas ettevõtete palgasüsteemid saavad tootlikkust senisest selgemalt toetada.
Vestlus salvestati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast“ ja seda juhtis
Paavo Siimann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eksperdid: Eesti majanduse kasv sõltub üha enam õigetest oskustest, mitte odavast tööjõust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
Leedu on muutunud väliskapitali jaoks Eestist atraktiivsemaks, kuna seal luuakse tänaseks sama palju lisandväärtust kui Eestis, kuid madalamate tööjõukuludega, tõdes Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Õhus on aina rohkem märke, mis viitavad, et majandusel hakkab paremini minema: laenunõudlus kasvab, ettevõtjad käivitavad sahtlisse jäänud projekte, välisinvestorid teevad suuri tehinguid, Rootsi majandus taastub, loetles SEB jaepanganduse juht Monika Kallas-Anton.
Maailm on igal hommikul eilsest arusaamatum ja nii veel vähemalt 1000 päeva, aga majandus hakkab tänavu siiski elavnema ja taastuma, kirjutab Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.