"Alates juba kahekümne töötajaga ettevõtetest peaksid kõik tegema kirjaliku palgastruktuuri, kus nad peavad suutma võrrelda, kuidas näevad välja erinevad töökohad," rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Äripäeva raadios.

- Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
- Foto: Andras Kralla
Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine kahe aasta võrra edasi ning tõsta rakendumise piirmäär 20 töötajalt 50ni, et säästa ettevõtjaid liigsest bürokraatiast. Seniks paneb Eesti direktiivi ülevõtmise pausile, teatas ministeerium neljapäeval.
"Me peame aru saama, et kõik ettevõtted ei ole sama võimekad ja eriti just väiksematele võib see täiendavalt päris suurt halduskoormust tekitada," märkis Keldo.
Minister lisas, et Eesti ettepanek on tõsta piirmäär 20 töötajalt 50 peale, et vähendada väiksemate ettevõtete koormust. "Väikeettevõtjatel ei ole tihti personalijuhti – sageli teeb neid ülesandeid tegevjuht ise."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus ütles Keldo veel, et tema hinnangul võiks tulevikus paberimajandust teha tehisaru ning et tööotsija peab teadma palgavahemikku juba enne tööintervjuud.
Küsis Martin Teder.
Keldo: palgadirektiiv lööks valusalt väikefirmasid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kristi Saare palgadirektiivi edasilükkamisest: see on ettevõtjatele solvav
Ettevõtjad jälgivad enda sõnul juba praegu palgataset, niisiis ei raputa neid valitsuse ootamatu otsus lükata edasi Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv. Investori ja rahatarkuse edendaja Kristi Saare sõnul teeb see aga kahju nii töötajatele kui tööandjatele.
Riik, mis on aastast aastasse Euroopa palgalõhe tabeli tipus, ei saa laialilagunevate argumentidega seda teemat lihtsalt vältida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Valitsus hindas Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi liiga bürokraatiarohkeks ning lükkas selle ülevõtmise edasi. Nõuded tuleks esialgse plaani järgi üle võtta 7. juuniks.
Poolteist kuud enne tähtaega palgalõhe direktiivi vastuvõtmine tühistada on personaliinimeste ja nende kuudepikkuse töö suhtes ebaõiglane, kirjutab Äripäeva personalijuht Sigrid Veskioja.
Ehitussektoris ei kulu raha ainult objektidel, vaid ammu enne seda pakkumiste tegemiste ajal.