Mida teeb AI meie mõtlemisvõime ja õpioskustega, sellest räägib raadiosaade “Õppetund”.

- Janika Leoste ja Linda Helene Sillat.
- Foto: Andres Laanem
Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust.
Ka raadiosaade “Õppetund“ on viimasel ajal korduvalt jõudnud sama küsimuseni – kuidas tehnoloogia muudab inimeste õppimist ja arengut. Saade pühendub tehisarule ning jutuks tuleb, milline on õppimine AI-ajastul. Kuidas mõjutab tehisintellekt õppimise individualiseeritust ja koosõppimist ja mida teeb AI meie mõtlemisvõime, süvenemisoskuse ja õpioskustega.
Teemasid aitavad avada Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi tehisintellekti didaktika vanemteadur
Janika Leoste ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Katre Savi.
Tehisaru nõuab õppimise paradigma muutust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist.
Tehisaru võidujooksus tuleb hoida pilk eesmärkidel, mitte konkurentide sammudel, kirjutab konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young Eesti partner Mart Mäe.
Septembriga algab uus koolitushooaeg nii ettevõtetes kui ka koolitajate jaoks. Saates uurime, kuidas ettevõtted korraldavad töötajate õppimist ja arengut ka majanduslikult keerulisel ajal ning kuidas koolitajad vastavad turu ootustele ja suunavad uusi arenguid.
Tehnoloogia abil tootlikkuse suurendamine on hädavajalik, kuid sellest jääb tagasihoidliku sündivuse ja töötajate puuduse lahendamiseks väheks, selgitab Kaamos Grupi juht Gert Jostov.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.