Aasta alguse puhul arutame Miltton New Nordics’i kestlikkuse strateegi ja ühiskonnasuhete konsultandi Helen Tammemäega, miks oli 2025. aasta kestlikkuse vaates murranguline ning miks kujuneb 2026. aasta ettevõtetele valikute aastaks.

- Helen Tammemäe Miltton New Nordics’ist ja saatejuht Helen Klettenberg.
- Foto: Rain Jüristo
Saates "Juhtimisaudit" vaatame tagasi kestlikkuse aruandluse direktiivi mõjule ja selle pidurdamisele, mille järel paljud ettevõtted hakkasid kestlikkust enda jaoks uuesti mõtestama. Tammemäe sõnul jõudis kestlikkus paljude ettevõtete jaoks fookusesse just koos Euroopa Liidu aruandluse direktiiviga, kuid nüüd ollakse olukorras, kus otsitakse selle tegelikku strateegilist sisu ja väärtust.
Oluliseks teemaks on kestlikkuse ja julgeoleku seosed. “Julgeolekust vähemalt siin Eestis saab üks kestlikkuse osa,“ rõhutab Tammemäe, tuues näiteks tarneahelad, investeeringud ja talentide liikumise. Ta hoiatab, et kestlikkus ei saa jääda kõrvalteemaks: ”Sa ei ole kestlik, kui sul ei ole kasumit.“ Saate keskne sõnum on selge – kestlikkus ei seisne ainult aruandluses, vaid on juhtimiskvaliteedi küsimus.
Saates arutatakse ka, milliseid signaale peaksid juhid 2026. aastal tähele panema, et olla konkurentsivõimelised ja kestlikud. Tammemäe rõhutab siinkohal praktilist lähenemist ehk ettevõtted peaksid otsima lahendusi suurtele ühiskondlikele probleemidele, millega nad silmitsi seisavad. “Mida suuremale ühiskondlikule probleemile sa lahendust pakud, seda suurem on ka su konkurentsivõime,“ selgitab ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Julgeolek ja kestlikkus juhtimislaual: mida peavad juhid täna ümber mõtlema?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kestlikum majandus on sajandi ärivõimalus ‒ nii arvab EISi ja tööandjate keskliidu ettevõtluskonkursil “Aasta kestliku ettevõtte” tiitli võitnud värvitootja Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht Anu Ruul.
Klient peab aru saama ja tundma, kuidas ettevõtte kestlikkuse sammud tema elu paremaks muudavad – siis on neil ka tegelik mõju, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
ESG juhtide tööl on mõõdetav mõju majandustulemustele, isegi kui seda näidata või näha ei suudeta, kirjutab nõustamisbüroo HI Advisory partner ja kestlikkusdisainer Jane Oblikas.
Aastaks 2030 pole võimalik toota nii palju taastuvelektrit, kui Eestis aastas tarbitakse, tõdeb Rohetiigri eestvedaja Andres Veske. Päikse ja tuule kõrval näeb ta potentsiaali põlevkiviõlis, kuid tuumajaama rajama ei kipu.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.