Kümne päeva pärast algab Euroopa ülemkogu, kus riikide valitsusjuhid peavad ära otsustama, kuidas võtta Venemaa külmutatud varad Ukraina hüvanguks kasutusele, rääkis Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.

- Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi taga seisev Euroopa peab näitama, et on valmis Venemaa külmutatud varad kasutusele võtma.
- Foto: Liis Treimann
Plaanile on jätkuvalt vastu veel Belgia peaminister, kes kardab Venemaa reaktsiooni, sest just Belgias asuvas finantsasutuses Euroclear paikneb suurem osa külmutatud varadest. “Belgia peaminister on suhteliselt üksi jäänud selles küsimuses,” ütles Lepik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus kirjeldas Lepik veel Ukraina rahuplaani arenguid ja ilmestas Donald Trumpi uue julgeolekustrateegia vastuolusid. Juttu tuli ka USA Balti riikidesse suhtumise tagamaadest ning USA ärieliidi strateegiast poliitilise tormi ajal.
Küsis Neeme Korv.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa peab lähipäevil leidma võimaluse Venemaa külmutatud 250 miljardi dollari kasutamiseks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küsimus pole enam üksnes Ukrainas. Euroopa muretseb, kas USA tuleks ka NATO liitlastele appi.
Donald Trumpi ihunõunik Steve Witkoff istus eile õhtul viis tundi Vladimir Putiniga, ent lahkus tühjade kätega.
Vene režiimijuhi visiit Indiasse peegeldab Kremli süvenevat sõltuvust naftaekspordist.
Sõda on jätnud augu Venemaa tööjõudu ja föderaaleelarvesse. Löögi all on ka Vene naftahiidude kasumid ja nende võimalused kaubelda naftaga sanktsioonidevabalt.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.