Euroopa peab lähipäevil leidma võimaluse Venemaa külmutatud 250 miljardi dollari kasutamiseks
Kümne päeva pärast algab Euroopa ülemkogu, kus riikide valitsusjuhid peavad ära otsustama, kuidas võtta Venemaa külmutatud varad Ukraina hüvanguks kasutusele, rääkis Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi taga seisev Euroopa peab näitama, et on valmis Venemaa külmutatud varad kasutusele võtma.
Foto: Liis Treimann
Plaanile on jätkuvalt vastu veel Belgia peaminister, kes kardab Venemaa reaktsiooni, sest just Belgias asuvas finantsasutuses Euroclear paikneb suurem osa külmutatud varadest. “Belgia peaminister on suhteliselt üksi jäänud selles küsimuses,” ütles Lepik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus kirjeldas Lepik veel Ukraina rahuplaani arenguid ja ilmestas Donald Trumpi uue julgeolekustrateegia vastuolusid. Juttu tuli ka USA Balti riikidesse suhtumise tagamaadest ning USA ärieliidi strateegiast poliitilise tormi ajal.
Sõda on jätnud augu Venemaa tööjõudu ja föderaaleelarvesse. Löögi all on ka Vene naftahiidude kasumid ja nende võimalused kaubelda naftaga sanktsioonidevabalt.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.