Tehisintellekt ei kao enam ühegi valdkonna töölaualt ja eriti kiiresti muudab see õigustehnoloogiat, kuuleb Äripäeva raadio saatest “AI faktor”.

- Pildil on õigustehnoloogiaettevõtte Avokaado juht Mariana Hagström.
- Foto: Andres Laanem
Äripäeva raadiosaates avab õigustehnoloogiaettevõtte Avokaado juht
Mariana Hagström, kuidas ettevõtete dokumendimaailm ja juriidilised protsessid liiguvad klassikaliselt käsitööliselt töölt täielikult andmepõhisesse ja orkestreeritud keskkonda.
Hagström lükkab ümber eksiarvamuse, et tehisaru teeks juristi ebavajalikuks. Tema sõnul muutub küll töö iseloom kiiresti, kuid just juristide teadmised ja võime süsteeme üles ehitada muutuvad tulevikus väärtuslikumaks kui kunagi varem.
Pikemalt juristide ja tehisaru koostööst saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tehisaru annab juristidele uue rolli
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellektist saab järgmise kümnendi majanduse baasvõimekus. Konkurentsis püsimiseks peab Eesti näitama end atraktiivse paigana AI-tehaste rajamiseks, kirjutab AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru.
Varahaldur BlackRock prognoosib, et tehisintellekt jääb 2026. aastal turgudel domineerivaks jõuks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.