Isikuandmeid koondav andmejälgija muutub alates järgmise aasta veebruarist kohustuslikuks nendele, kes teevad pangasaladusega kaitstud informatsiooniga toiminguid, rääkis justiitsministeeriumi nõunik Aleksandr Logussov.

- Superministeerium
- Foto: Liis Treimann
“See on ka tegelikult esimene samm andmejälgija kohustuslikuks muutmiseks riigiüleselt ja kõigi riigi andmekogude suhtes,” rääkis Logussov Äripäeva raadio hommikuprogrammis. “Kui me räägime sellest, et tänapäeval on andmejälgijaga liidestumine vabatahtlik ja sellega on liidestunud 15 andmekogu, siis on plaan teha see järgmisest aastast kohustuslikuks.”
Kui andmejälgijaga liidestumine muutub kohustuslikuks, siis hakkab süsteemis olema ligikaudu 300 andmekogu, ütles nõunik.
Interjuus selgitas Logussov, miks andmejälgija on vajalik, kuidas andmejälgijast asutused informatsiooni saavad ning kuidas täitmisregistrita teevad tööd rahapesu andmebüroo ja maksu- ja tolliamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Polina Volkova.
Riik surub andmejälgija kohustuslikuks: peagi näeb korraga 300 andmekogu päringuid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
LHV pank on viimastel aastatel olnud Eesti pankadest enim rahapesu andmebüroo tähelepanu all. Nüüd ähvardab hoopis pank asutust hiigelsuure trahviga.
“Me ei ole käinud kontodel selle pärast, et tunne on selline. Vaid selleks, et rahapesu uurida,” sõnas rahapesu andmebüroo (RAB) juht Matis Mäeker.
Mõnedel riigiasutustel on konto omaniku teadmata ja loata ning selge seadusliku aluseta juurdepääs pangakonto väljavõtetele täitmisregistri kaudu, selgub õiguskantsler Ülle Madise tööst.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.