Tehinguturu asjatundja: oleme enda tehtud paisu taga kinni
Balti ja Eesti tehinguturgu vaadates võib öelda, et välisinvestor ei muretse enam geopoliitilise riski pärast, kuid Eesti tehingute vähenemist mõjutab olulisel määral siinne majanduskeskkond, ütles Soraineni advokaadibüroo partner ja tehingunõustamise valdkonna üks juhte Piret Jesse.
Eestis on ettevõtete müügis praegu pigem ostjate turg, neil on raha ja turg on ebastabiilne, aga ka müüjad pole papist poisid – kui hind või tingimused ei sobi, siis jääb müük ära, leidsid saatekülalised.
Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad.
Aasta algusest oodati Eesti ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmisturu elavnemist, kuid esimesel poolaastal tehti kokku vaid kaks tehingut rohkem kui eelmisel aastal samal ajal – 96.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.