Eile esilinastunud dokumentaalfilm “Sinikollane” räägib vabatahtlikust rindemeedikust Erko Laidinenist, kes läks Ukrainasse sõtta, ja tema perest, kes jäi Eestisse. Režissöör Erik Tikan rääkis, et tegi filmi teadlikult nii, et see ei oleks kangelaslugu, vaid näitaks ka vabatahtlikkuse varjupoolt.

- Filmiežissöör Erik Tikan.
- Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
Tikan selgitas Äripäeva raadios, et tahtis oma filmiga näidata seda raskust, mida samal ajal perekond kannab kodus. Seetõttu on lisaks Laidinenile kesksel kohal ka tema Eestis elav elukaaslane Jaana.
Ta tunnistab, et naise avamine polnud lihtne. “Oli periood, kus Jaana enam ei tahtnud filmis osaleda, aga lõpuks ta otsustas jätkata. Me mõlemad tundsime, et film peab olema hästi objektiivne,” ütles ta.
Tikan rääkis, et samastus tugevalt oma filmi peategelasega. Ka tal endal on selle sõja ajal sündinud kaks last ning ta tunnistab, et töö- ja pereelu tasakaalu leidmine oli keeruline. “Mul oli kodus samamoodi tülisid ja probleeme, sest olin palju ära, tegin filmi ja elasin seda elu täielikult kaasa. Minu elukaaslase jaoks oli just väga keeruline, et ma olin kodust eemal nii palju,” rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isiklik suhe
Filmi tegemise ajal tabas Tikanit isiklik kaotus. Ukrainas hukkus tema sõber Martin Jääger, kes aitas filmi alguses valmimisele kaasa. “Kui uudis tuli, tekkis tunne, et ma ei taha enam Ukrainasse minna,” meenutab ta.
“Mitte et mul oleks midagi Ukraina vastu olnud, aga kõigest sellest oli saanud ühel hetkel täielik üleküllus. See on siiani keeruline teema. Praegu ka tunnen, et ma ei taha minna sinna tagasi,” tõdes ta.
Intervjuus rääkis Tikan pikemalt ka sellest, kuidas film sündis, kuidas see seostub tema varasema Afganistani veteranidest tehtud filmiga “Estcoy 8” ning milline on olnud siiani publiku vastuvõtt.
Küsis Karmen Laur.
Sõjadokumentaali "Sinikollane" režissöör: ma ei tahtnud teha kangelasfilmi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valmib 12punktiline rahuplaan
Kõige suuremat muret tekitab Vana Maailma pealinnades hirm, et USA on nõus koos Venemaaga Ukrainat survestama veel mingite territooriumite ära andmisele.
Kahe suurmehe ‒ USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa juhi Vladimir Putini ‒ miiting Budapestis põrkub reaalse elu sügavate vastuoludega.
Produtsent Esko Rips ütles, et Vahur Afanasjevi “Serafima ja Bogdani” ainetel valmivat filmi võetakse üles Lätis, kus riiklik tagasimaksefond katab 30% kuludest. Ta märkis, et Eesti riik kohalikke filme samal viisil ei toeta.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.