Eesti idufirma Defensphere, mis arendab kaitsetööstusele liitreaalsusel põhinevat tehnoloogiat, on üks riigi kõrgema palga maksjaid. “Kui tegeled innovatsiooniga ja lood midagi, mida maailmas varem pole olnud, peavad kõik inimesed olema oma ala tipptegijad,” ütles ettevõtte juht Ingvar Pärnamäe.

- Defensphere OÜ juht Ingvar Pärnamäe.
- Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix
Pärnamäe lisas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et seetõttu tegutseb
Defensphere lisaks Eestile ka Horvaatias ja Suurbritannias, kus sobivaid inimesi on lihtsam leida.
Pärnamäe sõnul on palgakulud ettevõtte suurim kuluartikkel, mistap kaalutakse iga töölevõtmist hoolikalt. “Me ei kasva uisapäisa ja ainult tõesti siis, kui see on vajalik, ja sel juhul tuleb see õige inimene leida.”
Defensphere on
Äripäeva Palga TOPis 57. kohal. Mullu oli ettevõtte keskmine brutopalk 5900 eurot. Firma on jätkuvalt kahjumis – 2024. aastal ulatus kahjum 1,3 miljoni euroni –, kuid Pärnamäe sõnul on see arendusetapi loomulik osa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus rääkis ta ka lähemalt, mis imeleiutis on liitreaalsusel põhinev tehnoloogia, ja sellest, kuidas neil õnnestus saada kliendiks Austraalia kaitsevägi.
Küsis Lauri Leet.
Kõrgpalgaline kaitseidu: iga uus töötaja on suur otsus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitseministeeriumi tänavuse kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimeses voorus osales 31 ettevõtet, kellest edu saavutasid 14.
Äripäev reastas 500 parimat palgamaksjat
Üheksa ettevõtet maksis kokku 638 töötajale eelmisel aastal keskmiselt rohkem, kui oli ministri palk, üks ettevõte maksis kümnele töötajale isegi enam, kui sai president, näitab parimate palgamaksjate edetabel.
Äripäeva suur kaitsetööstuse välimääraja
Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.