Tänavuste kohalike omavalitsuste valimiste kõige suurem mõjur on Ukraina sõda ja oodata on arvestatavat hulka protestihääli, mis ei lähtu kohalikest teemadest, rääkis kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

- Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ütles, et Ukraina sõda on tänavu valimistel kõige suurem mõjur.
- Foto: Raul Mee
“Nendel valimistel läheb erakordselt suur hulk hääli – sõltumata kohalikest oludest – suurte probleemide poolt või vastu hääletamisele. Need suured probleemid ongi muudatused, mis on paari-kolme aasta jooksul toimunud riigi tasandil. Need on inimestele valusamad,” rääkis Rebane Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Rebane, mis tagab taas Keskerakonnale Tallinnas suurte häältesaagi ja millised erakonnad on läinud lati alt läbi. Samuti selgitas ta, mida saab järeldada esimeste valimistel osavõtu trendide kohta ja milline valijagrupp on tavaliselt kõige jõulisem. Juttu tuli ka kampaaniate stiili ja sõnumite muutustest ning sotsiaalmeedia kampaania mõjust.
Küsis Joonas-Hendrik Mägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raul Rebane tajub protestivalimiste hõngu: inimesed ravivad seda kohta, mis on kõige valusam
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Omavalitsustest endist sõltub, kas ja kui palju nende linna või valda investeeringuid tehakse ning investeeringute ligi meelitamiseks läheb lisaks õigele suhtumisele tarvis ka selget tegevusplaani – teisisõnu juhtimiskvaliteeti, leiavad Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanud inimesed.
Täna algavad kohalike omavalitsuse volikogu valimised, mis kestavad pühapäevani, 19. oktoobrini.
Veerand sajandit Haapsalu valitsenud Urmas Suklese suurim soov eesseisvate valimiste eel on, et tema valimisliit ei peaks tegema koalitsiooni ja saaks valitseda üksi.
Praegu Ida-Virumaal Alutaguse valda juhtiv Tauno Võhmar on igalt vallavanema kohalt ise ära tulnud veendumusega, et see roll pole tema jaoks, aga ikka on ta vallavanem ja ikka kandideerib ka seekord.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.