Arendajad töötavad kallima rahaga. "Heal juhul vaid kuni 70% tuleb pangast"

Kinnisvaras on rahastamise variante tegelikult palju ja alati on kõik laual, rääkis saates “Ruutmeetrite taga” sel aastal muu hulgas investoritele võlakirju müünud Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik. “Pangad tegelikult tulevad sisse ju kõige hiljem ja tahavad välja minna kõige varem. Ehk tegelikult sa pead ju alguses saama hakkama mingi muu rahastusega.”

Lisaks avanevad Muttiku sõnul pangarahad alles siis, kui on tehtud 25-30% osas ettemüüki. “Sa pead tegelikult enne panema oma raha sisse, alles siis tulevad pangad järgi,” sõnastab Muttik ja selgitab ka 11% võlakirjade väljastamise loogikat. “Paljud küsivad, et miks te võtate seda nii-öelda kallist raha, miks omakapitali ei kasuta? Tegelikult ju omakapitali ootus on tootluse osas ju veel kõrgem.”

Muttiku sõnul kasutavab Everaus projektide rahastamisel omakapitali keskmiselt 10% ulatuses, heal juhul 70% tuleb pangast ning sinna vahele jääv osa tuleb otsida mujalt.

Saate esimeses osas rääkinud külaline, Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Hans Pajoma sõnul võidab arendaja kallima, pangavälise rahastusmudeli puhul tänu kiirusele. “Lõpuks võib meie kombinatsioon osutuda arendajale odavamaks kui oodata pankade järel. Me oleme valmis minema projektidesse sisse hetkel, kui panku seal veel ei ole.”

Hüpoteeklaenu väljastatud kinnisvaralaenude keskmine intress jääb Pajoma sõnul 8-10% vahele. Ka Muttiku sõnul jäävad suurusjärgud samasse suurusjärku: pangast võttes on intress praegusel hetkel arendaja jaoks 5-7%, alternatiivlaenude puhul 9-11%.

Saates avasid osalised ka seda, kas ja millised moel mõjutavad erinevad rahastusmudelid korteri või maja lõpphinda ning millisel juhul on koduostjal suurem võimalus saada arendajalt allahindlust. Samuti selgub et kinnisvaras on saabunud paremad ajad ning millised on need tegevused, millele panustavad edule orienteeritud erinevad arendajad loodetavasti saabuva majanduskasvu olukorras.

Saatejuht on Lauri Leet.