Digieuro on pea sama anonüümne kui sularaha, ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt. Erinevalt kaardimaksetest ei näe digieuro tehingute andmeid ei keskpank ega maksesüsteem, selgitas ta.

- Euroopa Keskpank arendab digieurot, millest peaks saama uus seaduslik digitaalne maksevahend.
- Foto: IMAGO/Scanpix
Olt rääkis Äripäeva raadiohommikus, et praegu sõltume peaaegu täielikult kaardimaksetest, mida pakuvad valdavalt Euroopa-välised ettevõtted. Kui kaardimaksed mingil põhjusel katkeksid, poleks inimestel ega ettevõtetel toimivat alternatiivi, märkis ta.
Olt rääkis, et digieuroga saab maksta ka ilma internetiühenduseta ja seda tunduvalt privaatsemalt. “Kui internetti ei ole ja ma kannan sulle näiteks 50 eurot, siis sellest tehingust teame ainult mina ja sina. Isegi minu pank ega sinu pank, kes seda digieuro rahakotti haldavad, ei näe, mille eest makse tehti,” rääkis ta. “Pank näeb hiljem vaid seda, et offline-limiit on muutunud, kuid muud jälge ei jää.”
Tema sõnul võib Eestis üksainus tunniajane kaardimaksete tõrge põhjustada majandusele ligi 840 000 euro suuruse kahju. Just seetõttu peab Euroopa Keskpank vajalikuks tuua turule seaduslik digitaalne maksevahend – digieuro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus tuli juttu ka sellest, kuidas digieuro täpsemalt toimima hakkab, milline on intress ning mis saab sularahast.
Küsis Aivar Hundimägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üha enam killustunud maailmas, kus valitsevad suured tehnoloogiaettevõtted, on meie kohustus tagada, et eurooplased saaksid alati teha taskukohaseid ja turvalisi makseid. Digieuro aitab seda teha, kirjutab Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone.
Digitaalsed valuutad on juba ammu kohal, küsimus on vaid selles, kui kiiresti ja mil moel neid lähiaastatel juurutama hakatakse ning milliste tagajärgedega, kirjutab futurist ja FutuHubi asutaja Madeleine Tults teemaveebis Finantsuudised.
Euroopa liigib edasi digieuro kui sularaha aseaine või täiendusega, ehkki arenduses on seni mitmeid lahendamata kitsaskohti, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja partner Monika Koolmeister ja advokaat Andres Haavik.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini