Analüüs: "digitaalne sularaha" astub riskide kiuste sammu edasi
Euroopa liigib edasi digieuro kui sularaha aseaine või täiendusega, ehkki arenduses on seni mitmeid lahendamata kitsaskohti, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja partner Monika Koolmeister ja advokaat Andres Haavik.
Krüptorahaga tehtavate tehingute anonüümsus on pigem illusioon, sedalaadi raha pole tegelikult vabam ning krüpto olemus ei võimalda sel tavavaluutat asendada, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Rootsi keskpank on jõudnud e-krooni arendamisega teise järku, kus hakkab koos partneritega väljastpoolt plokiahela tehnoloogial põhinevat lahendust katsetama.
Vastvalminud uuring näitab, et kuigi pool Euroopast kasutab digitaalseid maksevõimalusi, hoiab kolmandik eurooplastest igaks juhuks kodus sularahasääste. Ehkki digieuroks tuleb valmis olla, peame tagama ka sularahaga varustatuse, kirjutab Euroopa Keskpanga juhatuse liige Fabio Panetta.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.