Balti kaitsekonverentsi direktor Nele Loorents rääkis, et kaitsesse investeerimise eesmärk on hoida ära esimene rünnak. “On oluline, et Euroopa riigid mõistaksid, et tegemist on heidutuse, mitte vältimatu sõjani jõudmise ettevalmistusega,” rõhutas ta intervjuus.

- Euroopa on kõvasti tööd teinud, ent arvestades idanaabri agressiivsust, on meil veel pikk tee minna, leiab Balti kaitsekonverentsi direktor Nele Loorents.
- Foto: Andras Kralla
Loorentsi sõnul võib meediast mõnikord jääda mulje, et rünnak tuleb niikuinii, kuid tegelikult on eesmärk vastupidine – vältida katastroofi.
Kaitseinvesteeringutes on tema hinnangul suurimad puudujäägid õhuvahendites ja õhukaitses. “Need on valdkonnad, kus Ameerika Ühendriigid pakuvad praegu suurt tuge,” märkis ta.
“Paljud riigid, sealhulgas Eesti, on astunud pikki samme õhukaitse tugevdamisel. See on hea märk, aga arvestades idanaabri agressiivsust, on veel pikk tee minna,” nentis Loorents.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus tuli pikemalt juttu ka Euroopa kaitseinvesteeringute hetkeseisust, Venemaa rünnakutest ning sellest, millist platvormi Balti kaitsekonverents pakub.
Küsis Joonas-Hendrik Mägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitsetööstuste juhid leiavad, et Ukraina sõja lõpp valdkonna rahastamisse suurt muutust ei too. “Rong on aeglaselt, aga kindlalt käima läinud,” ütles Threod Systemsi juhatuse liige ja tegevjuht Arno Vaik.
Suure pidulikkusega Eestile hangitud täpsusrelvad olid kehva kvaliteediga ja kogu partii tuli tehasesse garantiiremonti saata.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?