Kas negatiivsuse kuulutamine võib majandust tagasi hoida, selle üle arutlevad värskes “Kuuma tooli” saates Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ning konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ja konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp pidasid Äripäeva raadios maha majandustuleviku debati.
- Foto: Liis Treimann/Andras Kralla
Vestlust juhib Äripäeva peadirektor, ajakirjanik Igor Rõtov.
Kui Kaspar Oja usub, et peame ennast Eestis ise üles rääkima, siis Peeter Raudsepp leiab, et inimesed mitte ei vingu ennast vaeseks, vaid on vaesed ja seepärast vinguvad. “Vahepeal kipume nagu ära vahetama põhjused ja tagajärjed.”
Erimeelsusi tekitas majandusekspertides ka tarbijakindluse näitaja. Kaspar Oja sõnul näitab tarbijate kindlus praegu “aiateibaid” võrreldes varasema ajaga, kuid konjunktuuriinstituudi juht näeb kahte selget põhjust, miks indikaator nii madal paistab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates küsib Rõtov, milline on meie majanduse seis ning mida oleksime saanud teha teisiti, et see seis oleks tänaseks parem. Millised on aga väljavaated?
Kaspar Oja kergitas saladuseloori ka Eesti Panga majandusprognoosilt, mida teisipäeval esitletakse.
Eksperdid vaidlevad: kas takistame vingumisega ise oma majanduse kasvu?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seekordne Euroopa Keskpanga otsus intressimäärasid langetada oli kooskõlas nõukogu liikmete poolt seni väljendatud ootustega, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.
Rink räägib, miks peaministrit liialt tümitatakse
Tänavune sügis on juba järjekorras neljas, kui ettevõtjad loodavad, et majandus saab endale korralikult jalad alla. “Võib-olla katse number neli õnnestub,” leiab kaubandus-tööstuskoja juhatuse värske aseesimees Margus Rink.
Kõige olulisem sõnum järgmiseks aastaks on see, et majandus hakkab kasvama, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla Äripäeva raadio hommikuprogrammis Äriplaani konverentsi eel.
Kuigi mitmed näitajad lubavad Eesti majandusele pika langustsükli järel kasvu, vedeleb tõusuteel sildiga “2026” ohtlikke komistuskive, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.