Sinu arvuti must monitor, millel võib ühel päeval seista kiri "maksa 5 miljonit, sul on aega 72 tundi ..." – tundub kauge ja võimatu hetkeni, kui see sinuga päriselt juhtub. Mida edasi teha, lahkab saade "Digitark äri".

- Livio Nimmer, Mare Timian ja Harri Uljas.
- Foto: Andres Laanem
Sellised intsidendid saavad sageli alguse kuid ja vahel ka aastaid varem. Digikuriteod on hästi planeeritud, kus tegevus toimub vaikselt ja salaja logifailides, krüpteeritud andmetes ja süsteemides ning eriti keeruline on, kui see kõik toimub riikide-üleselt.
Digimaailmas ei tule politseiauto vilkuritega, vaid võib tulla hoopis ettevõtte juhi karm otsus: „Peame tehase sulgema. Meie töö on seiskunud. Me ei saa mitte midagi teha, kuniks …“ Kuniks keegi suudab tuvastada, mis, millal, kuidas ja mis ulatuses täpselt juhtus. See ei ole lihtsalt tehniline töö – see on kriminalistika.
Saates on külas Livio Nimmer ja
Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest
OIXIO IT. Saadet juhib
Mare Timian.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saate toovad teieni
OIXIO Digital ja OIXIO IT.
"Maksa 5 miljonit, sul on 72 tundi ..." Mida küberpättide pantvangis ette võtta
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta märtsis avaldatud European Financial Crime Report toob välja, et finantskuritegevus kasvab kogu Euroopas murettekitava kiirusega, ulatudes mitmetes riikides üle protsendi SKP-st. Eesti ei ole sellest arengust puutumata – rahapesu ja pettused on endiselt olulised probleemid. SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk kommenteeris raportit Äripäeva saates, rõhutades, et statistika näitab vaid jäämäe tippu, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks.
Kuus riskantset valdkonda
Rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või maksukuritegevuse skeemides, kinnitab Rahapesu Andmebüroo.
Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.
Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.