"Maksa 5 miljonit, sul on 72 tundi ..." Mida küberpättide pantvangis ette võtta

2025. aasta märtsis avaldatud European Financial Crime Report toob välja, et finantskuritegevus kasvab kogu Euroopas murettekitava kiirusega, ulatudes mitmetes riikides üle protsendi SKP-st. Eesti ei ole sellest arengust puutumata – rahapesu ja pettused on endiselt olulised probleemid. SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk kommenteeris raportit Äripäeva saates, rõhutades, et statistika näitab vaid jäämäe tippu, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks.

Rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või maksukuritegevuse skeemides, kinnitab Rahapesu Andmebüroo.

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.