Kui töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on põhjustanud töötajal kutsehaiguse, saab ta nõuda tööandjalt tervisekahju eest hüvitist.

- Maria Made Laas, Mari-Liis Ivask, Karin Reinhold ja Marina Järvis.
- Foto: Eve Noormägi
Kuigi Eestis on juba kaks aastat kuulunud kutsehaiguste hulka ka töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused, nagu näiteks posttraumaatiline stressihäire, on neid diagnoositud siiani vähe.
Taltechi ärikorralduse instituudi professor ja tööohutuse ekspert
Karin Reinhold räägib „Teabevara tunnis“, et kutsehaigestumisi diagnoosib töötervishoiuarst, mistõttu ei piisa vaid perearsti diagnoosist. „Kui on kaasatud töötervishoiuarst, on suurem lootus, et tööandja lõpuks selle vaimse tervise probleemi eest vastutab. Aga see protsess on Eestis ikkagi keeruline ja pikk, ning neid haigestumisi on kindlasti palju enam, kui meil on reaalselt diagnoositud.“
Taltechi nooremteadur ja tööohutuse konsultant
Mari-Liis Ivask märgib saates, et võrreldes füüsilise töökeskkonnaga, tegeletakse vaimse poolega Eesti ettevõtetes vähe. Seda näitas ka meeste poolt domineeritud sektorites, ehituses ja tööstuses, tehtud uuring. “Seal on palju väga stigmat ja vaimsest tervisest ei taheta palju rääkida. Muresid nähakse pigem kui nõrkusi, mitte kui muresid, mis tulevad välisest töökeskkonnast. Teadlikkust on vähe nii töötajate kui ka tööandjate seas,” nendib Ivask.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Marina Järvis, Taltechi ärikorralduse instituudi professor ja tööohutuse ekspert, rõhutab, et väga oluline on töökeskkonna mikrokliima, mille loob juht, ja mis mõjutab organisatsiooni tulemusi kuni 30% ulatuses. „ Juhul, kui tahame oma töötajaid hoida, tasub märgata, mis nendega tegelikult toimub. See mõjutab, kui motiveeritud ja pühendunud nad on, kas nad jäävad meiega või mitte.”
Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
Tööst tingitud läbipõlemise või ärevuse korral saab nõuda tööandjalt hüvitist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaimne tervis ei ole midagi, mis ainult töötaja isiklikus elus temaga “juhtub”, vastupidi – töökoha vaimne kliima mõjutab selle asutuse töötajaid ja omanikke ning seeläbi ka ettevõtte tulemuslikkust igapäevaselt. Milliseid samme astuda, et see mõju oleks teadvustatud ja positiivne?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Konkurentsieelis on neil ettevõtetel, kus töötaja vaimse tervise teema on laual juba praegu, kirjutab Talent Milli asutaja Jaanika Tohv.
Töötajate läbipõlemine on sageli põhjus, miks head töötajad lahkuvad, mistõttu peab iga ettevõte ja juht sellele hoolega tähelepanu pöörama.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.