Noorte ebarealistlikud palgaootused tulenevad teadmatusest ja enda võimete valesti hindamisest, rääkis koolitaja ja raamatu “Palgateadlik läbi elu” autor Irene Annus.

- Kuula intervjuust Irene Annuse soovitusi, kuidas õigesti palka juurde küsida ja millise suhtumisega pole kindlasti mõtet minna.
- Foto: Rosete Köhler
“Tööandjana me peame välja selgitama, kust andeka noore ebarealistlik palgaootus pärineb,” ütles
Irene Annus Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Noored kogemuseta tööturule suundujad, kes on lõpetanud ülikooli ja saanud kätte eriala diplomi, võivad näiteks vaadata statistikaametist positsiooni keskmist palka, rääkis Annus. “Ja põrkadki võib-olla töövestlustel tagasi, sest värbajad ja juhid teevad suured silmad, et kust sa selle palganumbriga tuled, sa ju ei oska veel mitte midagi,” selgitas Annus.
Seal ei peaks koolitaja sõnul veel jutt katki jääma. Tööandjad peaksid ikka noored talendid ära tundma ja selgitama neile, et alustav palk võibki olla väiksem, aga kasvuruumi on, rääkis Annus. Palgateadliku tööandjana ongi tarkus ja vastutus targema vanema inimese selgitada, et arenedes saab palka juurde küsida, sõnas Annus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Annus on värbamisel mitu korda näinud ja klientidelt kuulnud, et noorte palgasoovi peale pööritatakse silmi, aga see ei aita mitte kedagi. “See ei näita sind professionaalsest küljest, ei tee sinu tööandjakuvandile head ega anna noorele väärtuslikku õppetundi.”
Intervjueeris Laura Saks.
Tööandjad pööritavad noorte palgasoovide peale silmi. See on viga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Palgajutud konto looja Birgit Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline, sest mitu korda aastat soojamaareisil käimine on ju luksus.
Tasustatud praktika on investeering nii noorte kui tööandja tulevikku, kirjutab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ja mida teha, kui vastus on “ei”
Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.