Toomas Vabamäe oli nullindate Eestis ilmselt kõige paremini tuntud autoajakirjanik. Sellele aitas kindlasti kaasa televisioonis vormel 1 ülekannete kommenteerimine, aga kahjuks ei tulnud ka võidusõidu kogemus, mistõttu pakuti kõige kiiremaid autosid esmajoones just talle sõita.

- Toomas Vabamäe aastal 2008, kui autodest kirjutamine oli tema igapäevatöö. Sportrool tema käes pole sugugi meelevaldne, Vabamäel on arvestatav võidusõidu kogemus.
- Foto: Vallo Kruuser/Delfi Meedia/Scanpix
Seda kõike silmas pidades on üllatav teada, et juhiloa sai Vabamäe alles veidi enne oma 29. sünnipäeva ning pärast ülikooli töötas ta Vanemuise teatris. Enne täiskohaga autoajakirjanikuks hakkamist jõudis ta ka aastaid Ericssoni mobiiltelefone ja telefonijaamasid müüa.
Autod on köitnud Vabamäed siiski nii kaua, kui ta ennast mäletab. Kui ta oli 14, tellis isa talle toonase Tšehhoslovakkia autoajakirja Svět motorů, sest seal kirjutati muu hulgas Lääne automaailmast. Keelte peale andekas noormees õppis tšehhi keeles lugema ja rääkimagi. Nagu praegu 62aastane Vabamäe „Autojuttude“ saates nendib, siis see väljaanne muutis tema elu.
Autosporti kommenteerib
Toomas Vabamäe tänaseni, ent tänavasõiduautodest kirjutamise lõpetas kuus aastat tagasi otsustavalt ära. Miks, seda kuuleb saatest. Lisaks meenutab Vabamäe sõiduelamust F1 autoga ja teisi eredamaid kogemusi, räägib oma suurematest äpardustest ning selgitab sedagi, miks ta teadaolevalt esimese Eesti autosportlasena varjunime all võistles.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Karl-Eduard Salumäe.
Kuidas tšehhikeelne ajakiri andis Eesti kiireima autoajakirjaniku
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mis on kõige parem auto, millega sa sõitnud oled? Kas tänapäeval enam üldse halbu autosid tehaksegi?
Võiks arvata, et imetlus autode vastu on süütu ega saa kellelegi ette jääda, kuid seekordne „Autojuttude“ saade räägib mehest, kes pidi paarikümne aasta jooksul arvestama, et tema autoarmastus võib talle tuua sekeldusi võimudega.
Äsja eesti keeles ilmunud Enzo Ferrari biograafia maalib ilmselt maailma kuulsaima sportautomargi loojast sünge pildi, sellesama raamatu põhjal valminud värske film portreteerib teda oluliselt meeldivama inimesena. Kus on tõde?
Ehkki Eesti võidusõiduajalugu avaldab muljet, loodi siia esimene korralik autode ja mootorrataste ringrada vähem kui kümne aasta eest, kui rekonstrueeriti Audru rada. Hiljuti sai koht uue nimisponsori – oma brändi otsustas sellega siduda ei keegi muu kui maailmakuulus sportautotootja Porsche.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.