Swedbanki juhi Olavi Lepa hinnangul valitseb Eestis isikuandmete kaitses topeltstandard. Kui erasektoris järgitakse reegleid laialdaselt, siis avalik sektor näib liikuvat vastupidises suunas, rääkis Lepp Äripäeva raadios.

- Swedbanki juht Olavi Lepp
- Foto: Liis Treimann
Lepp kinnitas, et
Swedbankis võetakse pangasaladust väga tõsiselt. Samas tõdes ta, et ka seal on omad pimekohad. Näiteks rahapesu tõkestamisel on oluline vältida olukorda, kus uuritav saab kaudselt vihje, et teda jälgitakse.
Lepa sõnul peaks pangasaladuse küsimuses lõpliku vastuse andma riigikogu: “See ei saa olla ainult täidesaatva võimu otsus. Peab olema tasakaalustatud arutelu ka teiste huvide, sealhulgas privaatsuse osas.”
“GDPR (General Data Protection Regulation – toim.) näeb ette, et inimestel on õigus teada, millist infot nende kohta kogutakse – erasektoris kehtib see laialdaselt. Avalik sektor tundub aga liikuvat suunas, kus neile need reeglid ei kehti,” ütles Lepp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema hinnangul peaks kehtima vähemalt mingisugune aruandluskohustus selle kohta, kes ja millal on saanud ligipääsu inimese andmetele – kui mitte kliendile otse, siis vähemalt riigikogu julgeolekukomisjonile või mõnele teisele sõltumatule järelevalveorganile.
Lisaks rääkis Lepp Swedbanki esimese poolaasta tulemusest. Ta selgitas, miks kahanes panga esimese poolaasta kasum ligi kolmandiku võrra. Intervjuus tuli juttu ka tehisintellektist ja Trumpi võimalikest tollidest.
Küsis Meelis Mandel.
Swedbanki juht pangasaladusest: avalik sektor liigub suunas, kus neile reeglid ei kehti
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Swedbanki selle aasta puhaskasum Eestis poole aastaga oli 128 miljonit eurot, eelmise aastaga võrreldes vähenes kasum 54 miljoni euro võrra.
Mõnedel riigiasutustel on konto omaniku teadmata ja loata ning selge seadusliku aluseta juurdepääs pangakonto väljavõtetele täitmisregistri kaudu, selgub õiguskantsler Ülle Madise tööst.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.