Eesti peab eeskujuks võtma Lõuna-Korea tööstussektori automatiseerituse taseme ja tööstuspoliitika süsteemsuse, rääkis hiljuti Aasia riiki külastanud teemaveebi Tööstusuudised juht Harro Puusild.

- Lõuna-Korea robotiseeritus ja automatiseeritus on maailmas esikohal.
- Foto: Reuters/Scanpix
“Eesti majandus vajaks sellist lõunakorealikku süsteemsust,” ütles Puusild Äripäev raadio hommikuprogrammis. Ta selgitas, et Lõuna-Korea tööstus moodustab 30% riigi SKPst ning neil on selge tööstuspoliitika, mida nad süsteemselt uuendavad ja arendavad.
Lõunakorealased nuputavad samuti pidevalt konkurentsivõime parandamise üle. Samuti panustavad nad teadustegevusse 5% SKPst ‒ Eestis on see alla 2% ‒, et tööstus saaks pidevalt innoveerida.
Puusilla hinnangul on Eestis märke, et tööstuspoliitika areneb ‒ meil on tööstusminister ‒, kuid pingutama peab rohkem, et tööstussektor kasvaks ja muutuks konkurentsivõimelisemaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vestles Karl-Eduard Salumäe.
Harro Puusild: Eesti majandus vajab Lõuna-Korea süsteemsust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus plaanib rajada strateegilistele investeeringutele kiirtee, et need ei jääks planeeringute järgus kännu taha kinni.
Kristjan Rahu ja Taavi Madiberki suurosalusega Stargate Hydrogen avas Mustamäel vanas Standardi mööblitsehhis masinatööstuse. Enda väljatöötatud tehnoloogial põhineval toodangul on tellimusi juba aasta lõpuni.
Saksa masinatootja Boschi edu peamine põhjus on selles, et oleme endiselt eraettevõte, pole börsile läinud ja teeme kõik otsused ise, ilma aktsionäride ja börsianalüütikuteta, ütles Boschi endine asepresident Robert Huter. „See on konkurentide ees tohutu eelis.“
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.