ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?

- Katrin Bats, Viire Viss ja Helen Klettenberg saate “Juhtimisaudit” salvestusel.
Just sellest räägime saates „Juhtimisaudit“, kus külas on Kestliku Ettevõtluse Liidu juhatuse liige
Katrin Bats ning
Sportland Eesti, FIFAA grupi ja Jalajälg ESG juht Viire Viss. Nad räägivad, miks hirmud ESG ees on tihti psühholoogilised, miks vastutustundlikkus ei tähenda täiuslikkust ning kuidas väikeste, aga järjepidevate sammudega jõuda sisulise muutuseni.
Katrin Bats avab saates Kestliku Ettevõtluse Liidu kujunemisloo ja selgitab, miks ühendati Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Tema sõnul vajab Eesti ettevõtlus ühtset, tugevat häält, mis esindab kestlikke väärtusi nii sisemiselt kui ka avalikkuse ees.
„Kestlikkus ei ole üksik projekt ega turunduslik märksõna – see on juhtimisviis,“ rõhutab Katrin Bats. „Kui ettevõte vaatab pikemat perspektiivi, siis näeb ta, et vastutustundlik tegutsemine on kasulik mitte ainult keskkonnale ja ühiskonnale, vaid ka tema enda ärile.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sportlandi ESG juht Viire Viss toob välja, et nende lähenemine keskendub inimeste tervise ja liikumisharjumuste toetamisele – see loob silla kestlikkuse ja ettevõtte põhitegevuse vahele.
Saates räägib Viire Viss ka oma isiklikust teekonnast: kuidas töö riigikontrolli audititega kujundas tema arusaama süsteemsusest ja andmepõhisusest, mida ta nüüd edukalt ESG juhtimisse rakendab. Samuti räägitakse FIFAA edusammudest vastutustundliku ettevõtluse indeksi raames.
Saadet juhib Helen Klettenberg.
Kestlikkus eristab homset turuliidrit keskpärasusest
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna, selgub saatest “Juhtimisaudit”.
Infoturve pole IT-osakonna mure, vaid juhtimisküsimus, mis puudutab otseselt iga ettevõtte juhtkonda ja kõiki töötajaid, selgitab KPMG infoturbe teenuste juht Mihkel Kukk saates "Juhtimisaudit".
“Valitsuse väited on täiesti võhiklikud”
Tööandjad tegid valitsusele ettepanekud, mis vähendaksid töötervishoius ja -ohutuses bürokraatiat. Pakutud muudatused võivad osa spetsialistide sõnul aga ohustada töötajate heaolu – eriti väikefirmades, kus tööohutus on sageli juba niigi väike.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.