Kaasomandi ostmise või pärimise järel võib uut omanikku tabada varjatud puuduse tõttu rahaline nõue teiselt kaasomanikult.

- Maria Made Laas ja Tuulikki Laesson.
- Foto: Andres Laanem
Ehitus- ja riigihanke spetsialist
Tuulikki Laesson rääkis „Teabevara tunnis“, et kaasomandi puhul on varjatud puuduseks olukord, kui pole teada, kas teine kaasomanik on ehitanud, kui palju on ta selle jooksul teinud ehitise säilimiseks vajalikke kulusid ja kas ta on nõudnud ehitist võõrandavalt kaasomanikult nende kulude kandmist.
„Halb üllatus võib tulla tänu sellele, et nõudeid kulude kandmiseks pole varasemalt esitatud,“ ütles Laesson. See tähendab, et inimene, kes võõrandab, ei tea, et tema naaber on teinud töid, mille eesmärk on tagada ehitise säilimine, näiteks on ladunud korstnat 30 000 euro eest. Nõuet kulude kandmiseks saab aga kaasomanik esitada kolme aasta jooksul.
„Kuna nõudeid saab sisse nõuda kinnistu omaniku käest, siis ei ole kohustust nõuda seda isikult, kes oli omanik tööde tegemise ajal, vaid nõude võib esitada isikule, kes on saanud omanikuks kolmeaastase perioodi ajal.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laesson viitas ka eelmise aasta sügisel tehtud riigikohtu otsusele, mille sisu oli väga lihtne: kaasomanikul on alati võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomand lõpetatakse, siis saadav tulu jagatakse omanike vahel mõttelistes osades ja ei lähtuta osade varalisest väärtusest, nagu seda on varem tehtud.
“Kui näiteks ühe osa suurus on üks neljandik ja selle väärtus on 275 000 eurot, aga tervikvara väärtus on 350 000 eurot, siis juhul kui naaber, kellele kuulub kolm neljandikku, esitab kaasomandi lõpetamise taotluse, saab ta kolm neljandikku rahast.“ Seda ka juhul, kui tema osa varaline väärtus on palju väiksem.
„Teabevara tunnis“ räägitakse ka muudatustest, mida planeeritakse teha sellel aastal ehitusvaldkonnas: muuta kavandatakse planeerimis- ja looduskaitseseadust ning ehituskeeluvööndiga seotud asjaolusid, samuti kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
Kaasomandi varjatud puudused võivad tuua uuele omanikule šokeeriva rahanõude
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Senine üleriigiline ehituskeeld linnades ja alevites kaob, ehitamise üle otsustab kohalik omavalitsus.
Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda?
Maksimaalne raielank viiele hektarile
Ehituskeeluvöönd saartel, suuremad toetused loomakahjude ennetamise eest, raierahu ja maksimumlank, keskkonnaministril on kavas veel enne valimisi muudatusi teha oma vastutusalas hulgim.
Juba mõned aastad on Eestis räägitud vajadusest luua Soome eeskujul ehitusvigade register, ehituses tegevad osapooled usuvad selle kasulikkusesse ja vajalikkusesse. Seni asendab registrit Karl Õigeri raamat “Varinguohtlikest ehitusvigadest”.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.