Finantsjuhtimises saab edukalt ära kasutada tehisaru, leiavad kolm juhti ja eksperti Äripäeva raadio saates “Digitark äri”.

- Liis Laanesaar, Gerlyn Tiigemäe, Mare Timian ja Tõnu Vanajuur.
- Foto: Andres Laanem
Külalised aitavad mõista, kas tehisaru on miski, mis vajab pidurit, sidurit või hoopis gaasipedaali.
Alustuseks viskame õhku mõtte, mis juhtuks, kui ettevõte saaks üleöö juurde 20 analüütikut, kes töötaksid puhkepausideta ja 24/7 ettevõtte finantsandmetega.
Kuulajad saavad praktilisi soovitusi, kuidas hinnata ettevõtte valmisolekut tehisaru kasutuselevõtuks, millised on esimesed sammud ja kuidas vältida levinud komistuskive teekonnal digitaalselt arenenud finantsjuhtimiseni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uurime saates sedagi, milliseid oskusi vajame, et kasutada ära tehisaru potentsiaali finantsjuhtimises.
Saates on külas Amservi finantsjuht
Tõnu Vanajuur, AI-ekspert ja ettevõtja
Gerlyn Tiigemäe ning finantsteenuste ja raamatupidamise büroo Klaar.me juht
Liis Laanesaar.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.
Saate toovad kuulajateni
OIXIO Digital ja
OIXIO IT.
Nipsust 20 analüütikut juurde ‒ juhid jagavad AI-kogemusi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisaru muudab kogu maailma ja mõtlemist. Säilenõtkus muutustega toime tulekuks on neil, kes julgevad katsetada.
Koolis B-võõrkeele tundidesse investeeritud aja ja energia võiks kulutada programmeerimisele, kirjutab Siim Pari arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui me tahame, et Eesti oleks tulevikus edukas, siis peame tegema AI-kirjaoskuse kättesaadavaks kõigile ühiskonnakihtidele, kirjutab Gerlyn Tiigemäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kohting, millest võidaksid kõik
Me ei vaja ei robot-treenerite diktatuuri ega ka tagasipöördumist tahvli ja kriidi juurde. Vaja on tehis-arukust, kirjutab haridusteadlane Janika Leoste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.