Kuigi noorte kunstnike tööd võivad ka minna ootamatult ja kiiresti hinda, tasub teoste valimisel siiski lähtuda sellest, mis ostjale päriselt meeldib, soovitab Äripäeva rubriigi “Elu ja edu” toimetaja Linda Eensaar.

- Eelmisel aastal müüdi Alo Valge teos “Doomsday Blue” rekordhinnaga üle 20 000 euro.
- Foto: Art & Tonic Galerii
“Kunst peab inimesele meeldima ja kui sulle ometigi mingisugused postrid meeldivad, siis pane need rahus seinale. Küll aga teistpidi meie inimesed on nüüd juba natukene avastanud seda, et prestiiži ja võib-olla ka hea maitse küsimus on see, et sulle võiks sobida seinale rohkem päris inimese päris töö ja vaev,” rääkis Eensaar.
Seejuures ei tasu kinni jääda Eduard Wiiralti ja teiste tuntud nimede juurde, kelle töid on ka väga keeruline leida. Palju kättesaadavamad on Eesti noorte kunstnike tööd. “Praegu kaasaegset kunsti ostes sa reaalselt toetad neid, kellele seda on vaja kõige rohkem,” märkis Eensaar.
Seitsme noore Eesti kunstnikuga kohtunud Eensaar rääkis intervjuus, kui paljud võivad nende tööd maksta, mis teemadel noored teoseid loovad ja kuidas nad suhtuvad avalikku tähelepanusse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Viivika Rõuk.
Kuidas kunsti valida? “Toeta neid, kel on seda kõige rohkem vaja”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.
Fotod ja reportaaž
“Meie hotell on nõudlikule külalisele ja väga eksklusiivne... aga siia võib tulla igaüks!” kõlab lubadus järgmisel nädalal avatavas Tallinna vanalinna ekstra-luksuslikus hotellis.
Allee galerii sügisoksjonil on tänavu rekordiliselt 217 tööd müügis. Kunstiturg käib majandusega teist jalga ning rasketel aegadel leitakse, et just kunstiteosesse tasub oma vara väärtuse säilitamiseks investeerida, rääkis galerii juht Katre Palm.
„Kui baari tulevad mersuga mees ja traktorist, siis kumma võtad? Kõik vahivad mersuga meest, aga traktor maksab kaks ja pool miljonit. Tuleb osata vaadata ikka,“ selgitas investor Marju Karin oma strateegiat. Alternatiivinvesteeringutega õnnestus Karinil kokku saada ka oma Hispaania korteri sissemaksu summa.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.