Riigi Kinnisvara erastamise arutelud on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid enne seda tasuks esitada kaks küsimust: mis on eesmärk ja mis on alternatiivid, sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

- Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
- Foto: Siim Sultson
“Viimasel ajal on räägitud
Riigi Kinnisvara erastamisest eesmärgiga hoida riigi kulusid kokku,” märkis
Tarmo Leppoja Äripäeva raadio saates “Kinnisvaratund”. Tema sõnul on üks võimalus riigi kinnisvara haldamisel, et iga asutus haldab oma kinnisvaravara ise. Nõnda see oli ka enne Riigi Kinnisvara loomist 20 aastat tagasi. Tõtt-öelda on ka nüüd riigi käes päris palju objekte, mille haldaja ei ole Riigi Kinnisvara. “Teine alternatiiv on erastamine,” tõdes ta. “Siis riik ei ole kinnisvara omanik, vaid rendib pinda eraturult.” Keskendudes sellele, avas Leppoja lähemalt, millest Riigi Kinnisvara hallatav kinnisvara koosneb.
Kui palju võiks hinanguliselt maksta Riigi Kinnisvara maha müüdav vara, kui sealt eelnevalt eraldada riigi märgilise tähendusega objektid (näiteks kommunismiohvrite memoriaal jne)? Mis oleks kokkuhoid? Leppoja hinnangul oleks siis riigile vajalikku bürootstarbelist kinnisvara umbes 150 000 ruutmeetrit. Arvestades nende hoonete erinevat seisukorda ja turuolukorda, siis oleks müüghind 2000‒3000 eurot ruutmeetrist. Leppoja ütluse põhjal kujuneks summarseks hinnaks teoreetiliselt 300‒450 miljonit eurot ‒ see oleks riigi saadav tulu. Kuid siis hakkab sellele minev rendihind jooksma iga-aastaselt riigi kuludesse.
Mida siis erastada ja mida see toob kaasa riigile, ent ka kinnisvaraturule, sellest räägib Leppoja lähemalt. Ta lahkab eraldi Riigi Kinnisvara rolli, millega see tegeleb, mis kompetentse see sisaldab. Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullub lahti riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeolekuolukorras.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjueeris: Siim Sultson.
Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu, kirjutab Toivo Külaviir arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Erasektoriga konkureerivad äriühingud tuleb erastada
Tavatsetakse öelda, et meil on õhuke turumajandusel põhinev riik, ometi osutab riik aktiivselt märkimisväärses mahus teenuseid, mida saaks ja sooviks pakkuda erasektor, kirjutab advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg.
Riigi Kinnisvara ASil on järgmisteks aastateks viis suuremat eesmärki, mis puudutavad nii arendust, planeerimist kui ka kinnisvara korrashoidu. “Kulude kokkuhoid on päris oluline,” tõi RKASi juht Tarmo Leppoja välja ühe fookuse.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.