Arvamuskonkursile Edukas Eesti on laekunud ka selgelt tehisintellekti kirjutatud töid, mis ei ole küll keelatud, kuid tavaliselt on selliste lugude puhul tegu keskpärase targutamisega, rääkis arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.

- Peagi peab taas kogunema Eduka Eesti arvamuskonkursi žürii, et valida väja konkursi 14. hooaja võitja. Fotol eelmise aasta žürii.
- Foto: Andras Kralla
“Paljud inimesed arvavad, et tehisintellekt kirjutab tänapäeval juba vaimustavalt ja et kui nad promptivad piisavalt tublilt, siis issand jumal, kõige lihtsamalt teenitud 10 000 eurot,” rääkis Salumäe. Kogenud toimetajat aga nii lihtsalt ära ei peta ja sellised tööd ei ole kõige tugevamad, märkis ta.
Salumäe tegi Äripäeva raadio hommikuprogrammis koos arvamustoimetaja Neeme Korviga ülevaate, millistel teemadel tänavu kõige rohkem Eduka Eesti konkursile töid saadeti, milline oli kirjutamise ja ideede tase ning läbilõige osalejatest.
Küsis Martin Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvamuskonkursile esitati tehisintellekti kirjutatud töid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ööl vastu teisipäeva lõppes Äripäeva korraldatava arvamuskonkursi Edukas Eesti tööde vastuvõtt. 10 000eurosele peaauhinnale kandideerib seekord koguni 171 artiklit.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.