RMK avaldas eile analüüsi, milles lükati ümber riigikontrolli kriitika kestvuslepingute üle. RMK palgatud Cobalti advkaadibüroo vandeadvokaadi Mart Blöndali hinnangul pidi ülejäänud turg teadma, et selliseid lepinguid RMK sõlmib.

- Riigikontroll leidis suvel, et RMK konfidentsiaalselt suletud uste taga sõlmitud eel- ja pärislepped olid liiga läbipaistmatud.
- Foto: Andras Kralla
Analüüs ei tuvastanud kuidagi, et ettevõtted oleksid saanud keelatud riigiabi ning ei tuvastanud neis midagi ebatavaliselt, rääkis Blöndal Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Kuna RMK müügimahud on avalikud ja metsafirmad neid jälgivad, siis saladiile ei saanud kuidagi olla, sõnas Blöndal. “See, et turg ei teadnud, et selliseid lepinguid on võimalik RMK-lt saada, seda ma pigem ei usu,” ütles vandeadvokaat.
Riigikontroll võttis möödunud aasta suvel RMK kolm suurt lepingut ette ning leidis, et konfidentsiaalselt suletud uste taga sõlmitud eel- ja pärislepped olid liiga läbipaistmatud, et mõista, kas riigiasutus meie ühist vara liiga kergekäeliselt erahuvides ära ei lubanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Blöndal selgitas, mida täpsemalt analüüsist selgus, mis riskikohad lepingutes olid ning milliseid küsimusi veel õhku jäi.
Vestles Joonas-Hendrik Mägi.
RMK palgatud advokaat: ei usu, et turg puidumüügi lepingutest ei teadnud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Analüüs: oleks võinud odavamaltki müüa
Pikaajaliste puidumüügi lepingute sõlmimise eest riigikontrolli kriitika alla jäänud RMK tellis oma analüüsi, mille abil tõrjuda süüdistusi keelatud riigiabis.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatus otsustas, et puidu keemilise väärindamise tehaste rajamisest huvitatud ettevõtete seast ei kerkinud esile ühte tugevat võitjat ja nii saab määravaks hind.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Viimase kümne aasta jooksul on kümmekond puidutööstusettevõtet investeerinud miljoneid uutesse tehastesse, luues riigi eri piirkondades Harjumaalt Võrumaani sadu töökohti. Kuid ainult üks nendest firmadest on saanud riigilt eriti head tingimused, mis on andnud investeeringutele kindlust.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.