Kui Eestis pole lund maha sadanud, siis välismaalaste jaoks piisab vahest ka kunstlume nägemisest ja katsumisest, rääkis Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juht Kalju Kertsmik.

- Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juhatuse liige Kalju Kertsmik
- Foto: Andras Kralla
Paljud turistid eksootilistest riikidest tulevad Eestisse just nimelt lund vaatama, näiteks jõuludel tulid austraallased suusakeskusesse, rääkis Kertsmik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
“Mujal Eestis lund ei olnud, aga siin kunstlumi oli ja nad olid väga õnnelikud, et said mäe peal mäesuuska proovida ja tuubiga alla lasta,” rääkis Kertsmik.
Suusakeskusele läheb kunstlume tegemine hooaja jooksul maksma umbes 10 000 eurot ning lumevaeses detsembris kulutati kunstlumele 3000 eurot, millele lisandus veel elekter ja tööjõukulud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kertsmik rääkis ka, kuidas talv suusakeskusi kohtleb. Usutles Viivika Rõuk.
Austraallased tulid Eesti suusakeskusesse kunstlund imetlema
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Välisturiste oli novembris 15% ja siseturiste 8% rohkem, teatas statistikaamet.
Välisturistide ööbimiste arv kasvas maikuus jõudsalt ja juunikuu tundub hotellipidajatele samuti hea, kuid tellimusi tehakse jätkuvalt viimasel hetkel, rääkis hotelliliidu juht Ain Käpp.
Odavad elamiskulud ja ahvatlevad investeerimisvõimalused!
Filmis “Söö, palveta, armasta!” tegi Julia Robertsi kehastatud peategelane oma rikaste sõprade hulgas annetuskampaania, et vaesele Bali naisele maja osta. Laostunud Bali väikeettevõtjaga juhtus tema üllatuseks sarnane imelugu, kui lahked eestlased talle aastapalga suuruse summa annetasid.
Kui valdavalt oleme lähiajal kuulnud toodete ja teenuste hindade tõusust, siis kolme suusakeskust haldav Suusakeskuste AS pole sentigi piletihindu tõstnud, kõik on jäänud eelmise aasta tasemele, rääkis ettevõtte juhatuse liige Priit Tammemägi hommikuprogrammis.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.