Suursaadik Washingtonis: USA otsustajate seas on üha vähem isiklikku sidet Euroopaga

Teist maailmasõda võidelnud nn suur põlvkond on enamasti juba teises ilmas, üldise sõjaväekohustuse kadumise järel on üha vähem ameeriklasi, kes oleks Euroopas teeninud, ning poliitilise ladviku seas on üksikuid, kes peaksid end otseselt eurooplaste järeltulijateks.

“USA otsustajate hulgas on järjest vähem neid inimesi, kes tunnevad mingit isiklikku ja vahetut sidet Euroopaga,” ütles Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk “Äripäeva arvamusliidri” saates.

Kui mõiste transatlantiline suhe on siinpool Atlandi ookeanit geopoliitiline A ja O, siis keskmise ameeriklase jaoks on nii Ladina-Ameerika kui ka Ida-Aasia märksa käega katsutavamad suurused.

Seda hoolimata tõsiasjast, mida Prikk rõhutab, et kui vaadata majandussidemeid ja reaalseid dollareid-eurosid, pole teistel suhetel kui sellel, mis USA ja ELi vahel, maailmamajanduses konkurente.

Ent ka seesama suhe on ohus. Sest kui Kamala Harrise võidu korral oleks raputusi esialgu vähem, kuivõrd Demokraatliku Partei üldine joon kehtib ju praegugi Joe Bideni all, siis Donald Trumpi triumf, pidades silmas üht tema peamist lubadust kehtestada kõigile riikidele lausalised imporditollid, muudaks kurssi juba selgelt ja järsult.

“Kui selline asi [nagu Trumpi lubatud tariifid] peaks juhtuma, hakkab toimuma USA majanduse tohutu suuruse tõttu üle maailma kaubanduse ümberpaiknemine,” selgitas Prikk.

“Väga tõenäoliselt hakkab Hiinast märkimisväärselt kaupa liikuma Euroopa turule. Mingiks hetkeks Euroopas teatavate kaubaartiklite hinnad tulevad konkurentsi tõttu alla, aga pikemas perspektiivis tähendab see, et senised tootjad ja kaubamärgid satuvad surve alla, kus nad ellu ei jää.”

Kui tõenäoline see stsenaarium on, Prikk saates ka lähemalt selgitab. Samuti tuleb juttu välispoliitika rollist valimiskampaanias ning kas ja kuidas valimiste tõttu sõda Ukrainas muutub.