Meditsiinihankeid, kus pakkujaid on vaid üks ning mille hankesumma on kõrgem, kui see konkurentsiolukorras oleks, on süsteemis veelgi, rääkis Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann.

- Tervise Arengu Instituudi süstlad.
- Foto: Liis Treimann
Täna ilmus Äripäevas lugu, kuidas Tervise Arengu Instituut on korraldanud
aastaid süstlahanget, millel on range nõue, et süstla kolb peab olema kontrastne. Sellel hankel osaleb ja seda on aastaid võitnud vaid üks ettevõte.
Ajakirjanikuga vestelnud tõdesid, et ebaausaid hankeid on meditsiinisüsteemis rohkem ning Tervise Arengu Instituudi süstlahange on väid üks näide. Brinkmannile rääkisid asjaga kursis olevad inimesed, et ühes hankes on ka 2 miljonit eurot rohkem makstud, sest ainus pakkuja saab seda teha.
Intervjueeris Martin Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajakirjanik: üksikule pakkujale soosivaid hankeid on turul veelgi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi allasutuse Tervise Arengu Instituudi (TAI) sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvatel süstlahangetel on seatud piirav nõue, mille tulemusena riisub juba aastaid hangetel koore ainult üks pakkuja, suurärimees Margus Linnamäe firma.
Ravimite hulgimüüjate haare Eesti ravimiturul nõrgeneb, sest haiglaapteegid saavad õiguse ravimeid ise maale tuua.
Järelevalvemenetlus algatati konkurentsiametile laekunud info peale ning viiakse läbi nende ravimite hulgimüüjate tegevuse suhtes, kes kontrollivad apteegikette.
“Need lüüakse risti, kes räägivad”
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.