Transpordiameti korraldatud teooriaeksamite sisuline ja vormiline läbikukkumine on kahetsusväärne ja vajab parandamist, ent selle ümber lahvatanud üle-eestiline pahameeletorm varjab endas omajagu küünilisust, rõhutab osaühingu Autosõit juht Indrek Madar.
“Kui autokoolide liit tuli välja probleemi sisuga – et küsimused olid vigased –, oli asi igati õige. Praegusel hetkel jääb vähemalt minule mulje, et kasutatakse oma positsiooni kutseliidus ära enda ärihuvide kaitseks. Ja see ei kipu olema enam autokoolide liidu põhikirjaga kooskõlas," rõhutas Madar "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Nimelt rõhutas ta asjaolu, et suurimate kriitikute seas on inimesed, kes on ise praegu ja varem osalenud nende teooriaküsimuste koostamises.
“Kõige kurvem on ju see, et ametnikud ei ole neid küsimusi teinud. Need on teinud kolm hankes osalenut, kes valiti parimaks," selgitas Madar. “[Ühel neist kriitikutest] on ettevõte, mis igapäevaselt toodab õppematerjale ja reklaamib end transpordiameti eksamiküsimste autorina.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates selgitab Madar, milles seisneb probleemi tuum tegelikult, milline on sõiduõpetuse tase Eestis ja millest see sõltub ning kes vastutab selle eest, et Eesti oleks liikluskultuur, mis vähendaks kahju ja kannatusi.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Indrek Madar: autokoolide liidus kasutatakse oma positsioone ärihuvide kaitsmiseks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki Eestis on toimunud aastakümnetega meeletud arengud liiklusohutuse juurutamisel, on viimase viie aasta trend kõike muud kui rõõmustav: õnnetusi on rohkem ja vigastatuid niisamuti.
Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) paljastunud IT-suutmatus kahjustab Eesti e-riigi mainet, seades löögi alla majandusele üliolulised arendused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riikliku eksamite infosüsteemi EIS, mis on viimastel päevadel paistnud silma tehniliste tõrgetega, arendasid välja haridus- ja teadusministeeriumi enda töötajad, ütles ministeeriumi asekantsler Henry Kattago.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.