Lihtne mudel ettevõtetele on fikseerida elektri hind pooles mahus, ütleb kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga saates “Energiatund”. Suurtarbija sõnul tasub neil hind fikseerida jupiti “klotside kaupa” ette.

- Jaanus Uiga toob välja era- ja äritarbija erinevad võimalikud motivatsioonid elektrihinna fikseerimiseks.
- Foto: Postimees/Scanpix
“Kui me oleks olnud aga nii targad ja teadnud ette Ukraina sõda ja energiakriisi, oleksime hinna fikseerinud 100%,” ütleb kõrge elektri börsihinna tõttu korduvalt tootmist katkestanud tootmisettevõtte Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
“Usun, et ükski energiatarbija ei ole 10 aastat ette 100% hindasid fikseerinud. Meie fikseerimise intervall on viie aasta kaupa ette ja väikeste klotside kaupa,” selgitab Lahe ja ütleb et ettevõttes on läbi aastate fikseeritud hinnaga ostetud 40–50% oma elektritarbimisest.
Millise hinnataseme juures aga fikseerida tasub, seda Siiri Lahe ega ka Jaanus Uiga otse välja ei ütle ja viitavad, et suurtarbijad saavad elektrimüüjatelt kaubelda erihindasid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Saame traditsiooniliselt 5-6 pakkumist,” märgib Lahe elektrienergia müügipakkumisi kommenteerides ning avaldab, kui suured olid viimasel korral elektrimüüjate pakkumiste hinnaerinevused.
Saates küsime veel, kui kõrgele ähvardab saabuval talvehooajal tõusta elektri börsihind, milline on riigi plaan elektri hinna ja varustuskindluse reguleerimiseks ning kuidas kõrge elektri hind ettevõtteid mõjutab. Saadet juhib Lauri Leet.
Ülevaade otsustajatelt: millal tasub fikseerida elektrihind?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Venemaa territooriumile üle kandunud sõda suurendas riski, et Ukraina kaudu Euroopasse suunduv gaasitransiit katkeb. Praegu jätkab Venemaa gaasi tarnimist läbi Ukraina relvajõudude valduses oleva jaama, kuid väiksemas mahus.
Merekaabli käiku laskmine vähendab elektri börsihinna vahet Eesti ja Soome hinnapiirkondades, kuid Baltikumi suur tootmisnappus jätab õhtused hinnad krõbedaks.
Soome Olkiluoto tuumaelektrijaama teine reaktor seiskus esmaspäeva hommikul rikke tõttu ja jääb rivist välja septembri lõpuni, kirjutab Kauppalehti.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.