- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,54%66 487,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,54%66 487,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Raadiohitid: maksuvabastustest lapse investeerimiskontol ning ikka Planet42
Augusti viimasel nädalal kõnetasid Äripäeva raadio kuulajaid enim investeerimist käsitlevad saated. Suur kuulajahuvi oli ka Leedu käekäigul võrdluses Eestiga.
Kõik, mis hõlmab lapse investeerimiskonto maksuvabastusi
“Investor Toomase tunnis” rääkis maksukoolitaja ja investor Peeter Pärtel sellest, kuidas lapsele seadusega ette nähtud maksuvabastus maksimaalselt ära kasutada ning oma järglase tulud võimalikult suureks ajada.
Tema sõnul võib anda lapsele raha, et seda edasi laenata. Samas avab Pärtel saates veel sarnaseid viise, kuidas lapse kasum üle tulumaksuvaba miinimumi upitada.
Juttu tuleb ka sellest, milliseid tehinguid tohib lapse rahaga teha ja milliseid mitte. Näiteks tehakse lapsele investeerides levinud viga, kui paigutatakse väljastpoolt vanemaid lapse kontole laekunud raha turgudele.
Äripäev eetris: suunamudijate investeerimishaibi virvarris laiutab hall ala
Saates “Äripäev eetris” arutleti, kas ja millist vastutust peaksid kandma rahamaailma suunamudijad, kes annavad investeerimisnõu, reklaamivad investeerimistooteid või annavad sotsiaalmeedias soovitusi, kuhu raha panna või räägivad lihtsalt oma investeerimisteekonnast.
Stuudios leiti, et igaüks vastutab oma investeerimisotsuste eest ikka ise, aga investeerimisteemadel sagedased sõnavõtjad peaksid tunnetama ka oma vastutust. Ka ajalehest investeerimisnippe või aktsiasoovitusi lugedes tuleb tajuda, et tegemist pole otsese investeerimisnõuga oma raha paigutamiseks.
Idueksperdid: Planet42 paistis äri, mis kõndis algusest peale noateral
Lõuna-Aafrikas autosid rentiva Planet42 ärimudel sarnanes tavalise liisinguäriga, mis tegutses väga suurte riskidega turul ja vajas kasvuks aina rohkem raha, rääkis saates “Kuum tool” riskikapitalifondi Specialist VC asutajapartner Gerri Kodres.
Saatest arutlesid Allan Martinson ja Kodres pikemalt, miks kadus näiteks investorite usk Digital Sputniku ärimudelisse ning kas Eestis pole võimalik tootmisele keskenduvat idufirmat edukalt kasvatada. Samuti tuli pikemalt juttu Planet42 riskidest, võimalusest äri august välja tõmmata ja sinna raha laenanud investorite väljavaadetest.
Äripäeva arvamusliider: Leedus selliseid piiranguid nagu Eestis pole
Hetkel kuum
Miks on Leedu Eestist parem? Või õieti, kas üldse on? Viimase aasta arvamusavaldustest jääb mulje, et lõunas on asjad oluliselt paremini kui siin Soome lahe ääres.
Leedus on palju optimismi, ütleb suursaadik Vilniuses Kaimo Kuusk. "Aga see on viimase paari-kolme aasta teema. Varem mindi Leedust ära."
Aga küsimus pole ainult tujus või suhtumises, mõni asi on tõepoolest Leedus parem ja lihtsam.
"Leedus on võõrtööjõu sissetoomine palju-palju lihtsam kui meil," rõhutab Kuusk, kelle sõnul pole leedukatel sellist kvooti, mis Eestis piirab kolmandatest riikidest inimestele tööviisade jagamise umbes 1300 inimeseni aastas.
Saates "Äripäeva arvamusliider" räägib aga Kuusk ka teistest asjadest, mida Leedu õigemini teeb. Ja millest Eestil õppida on.
Ajakirjanik hommikuprogrammis: meie majandusega on halvasti
Meie majanduse kasvupotentsiaal on olnud alati kolm protsenti, kuid Äripäeva analüütiku Kristjan Pruuli hinnangul on see langenud kahele.
"Majandusega on selles mõttes halvasti, et meie kasvupotentsiaal on olnud alati kolm protsenti. Enam ei ole nii. Meil on majandus, mis on nüüd kaheprotsendiline ehk me oleme maandunud vastu klaaslage või vastu sõda. Edasine käik siit edasi on väga keeruline," rääkis Pruul.
Pruul puudutas hommikuprogrammis ka järgnevate aastate eeldatavat inflatsiooniprotsenti ja maksupoliitikat.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele