President Alar Karise skandaalseks muutunud riigivisiit Kasahstani mingis mõttes tõesti ebaõnnestus, ehkki majanduskoostöö edendamise eesmärgid võidi täita, leidsid ajakirjanikud raadiosaates „Äripäev eetris“.

Eesti Ekspress kirjutas, et president Karis pidas visiidi käigus ülikoolis kõne, mida kuulas üle paarisaja inimese. Hoolega ette valmistatud tekstist eemaldati suursaadik Jaap Ora nõuande peale Venemaad otseselt kritiseerinud lõigud ning asendati need üldisemate viidetega geopoliitikale. See ei meeldinud aga välisministeeriumile ja Ora lahkub 1. jaanuaril ametist.

Sellest võib ühemõtteliselt järeldada, et ametlik külaskäik läks lörri ehk ei täitnud oma eesmärki. Saates arutati: kas siis läks?

Äripäeva välisuudiste vastutav toimetaja Indrek Lepik märkis alustuseks, et visiidil oli presidendiga kaasas sadakond ettevõtjat. „Kui me hindame selle põhjal, et kas siis visiidi käigus saadi Kasahstaniga tuttavamaks ja leiti mingeid edasisi koostöövõimalusi, siis tõenäoliselt edasiliikumine toimus. Aga kui vaadata, mis on olnud Eesti välispoliitika peamised sõnumid, eriti just Venemaaga piirnevates riikides, siis selles mõttes joosti kindlasti lati alt läbi – need sõnumid ju ei kõlanud,“ arutles ta.

Lepik osutas, et Eestis on president olnud üldjuhul riigi esidiplomaadi rollis, kuid kõne muutmisega ta irdus sellest.

„Mis seal ikka lörri sai minna?“ küsis Äripäeva toimetaja Kristjan Pruul vastu ja lisas, et tema meelest ongi riigivisiidid üldiselt üsna tulutud. „Aga kui seal on 100 ettevõtet kaasas, siis midagi nagu oleks. Ja kui on suured riigiettevõtted kaasas, siis on ilmselgelt tegemist majandusdiplomaatia ja välispoliitikaga kõige otsesemas mõttes.“

Ühtlasi tähendas Pruul, et selle külastuse välispoliitilistest mõjudest ei tea avalikkus mitte midagi, sest sellest ei ole räägitud.

Äripäeva arvamustoimetuse juht Karl-Eduard Salumäe nentis, et Ekspressis ära toodud lõigud Karise kohendatud kõnest mõjusid talle liiga pehmete ja seetõttu häirivatena, olgugi et tekst oli suunatud teise riigi auditooriumile. Salumäe oletas, et temaga sarnaselt tundvaid inimesi on Eestis palju ning kui see tõepoolest nii on, siis juba ainuüksi see on probleem.

Saate alguses võeti jutuks Äripäeva värske lugu sellest, kuidas masinatööstusettevõte Hekotek nõuab nüüdseks endiselt finantsjuhilt, kes langes küberkelmide lõksu, rohkem kui miljonit eurot, mis ettevõte kaotas. Seejärel arutleti järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia üle. Saate lõpupooles peatuti Isamaa kolmapäevasel pressikonverentsil, kus pika laua taha istusid koguni viis advokaati, ning ERRi nõukogu esimehe kohalt taandatud Rein Veidemanni juhtum.

Fotol Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev ja Eesti president Alar Karis (autor: Raigo Pajula/Presidendi kantselei)