Kliimakindlamajanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega.

- Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ning saatejuht Mart Valner.
- Foto: Andres Laanem
Kuidas me jõuame nii energia- kui ka elektritootmises süsinikuneutraalseks juba 2040. aastaks, selgitab saates “Energiatund” kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Uiga ütles, et energiasektori heide on Eestil alati olnud suur ja see on aastaid teada. Samas on olukord oluliselt paremaks läinud ja plaan on selge ‒ vaja on luua päikese- ja tuuleparke.
"Selleks on tehnoloogilised lahendused olemas, aga küsimus on, kuidas me selle lõpu ära lahendame. Elektritootmises on meil kolmandik teest käidud juba, soojuse tootmisel kaks kolmandikku. Põhiline on eesmärk – aastaks 2040 jõuda elektri ja soojuse tootmisel süsinikuvaba lahenduseni terve aasta lõikes,” rääkis Uiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida täpsemalt kliimakindla majanduse seaduses energeetikasektorile ette näeb, saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Kliimaministeerium: plaan rohepöördeks energeetikas on paigas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.