Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.

- Ehkki Eesti eestvedamisel on toetus Ukrainale Euroopas suur, peame mõistma ka teiste euroliidu liikmete muresid
- Foto: AP/Scanpix
"Eesti suhe teiste Euroopa rahvastega on väga asümmeetriline," ütleb endine poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik Hannes Rumm. Me tahame, et meile olulistes asjades oleks Euroopa ühtne, ent teiste muredest me suurt ei hooli. Näiteks sellest, et Lõuna-Euroopa on hädas migratsiooniga.
Kui tahame, et mõistetaks meie muresid, peame mõistma ka neid, kes on meist geograafiliselt kaugel.
Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga möödus äsja 20 aastat ja sestap arutaski "Äripäeva arvamusliider", kas oleme selle ajaga eurooplasteks saanud ja kas me suudame enda seisukohti Brüsselis kaitsta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui mingi Eesti poliitik siin kurdab, et meid ei kuulata või meist sõidetakse üle, siis mu sõnum on lihtne: võta kätte ja kehtesta ennast," on Rumm resoluutne.
Saates tuleb juttu nii liitumisloo algusest kui ka viimaste kümnendite olulisematest sõlmpunktidest.
Saate teises pooles räägib politoloog Tõnis Saarts EKRE käekäigust ja saatusest. Ning Martin Palmiste, kelle essee pälvis äsja Eduka Eesti konkursi eripreemia, selgitab, kuidas roherevolutsiooni päriselt ellu viia.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Valitsus kiitis täna heaks Eesti ettepanekud Euroopa Liidu 12. sanktsioonipaketti Venemaale, sealhulgas täieliku kaubandusembargo kehtestamise ettepaneku.
Värske “Globaalne briifing”
Euroopa pangad nuumavad Kremli rahakotti. Lisaks: Hiina riigipea eurotuur, paremäärmuslaste spiooniskandaal ja Euroopa enda tuumavihmavari.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini