Kui töötaja teatab sõnumiga, et järgmisel päeval ta enam tööle ei tule, siis kas seda võib tõlgendada erakorralise töölepingu ülesütlemisena ning kas juriidiliselt on lubatud nii teha? Neil teemadel arutleti saates “Kasvukursil”.

- Levinumaks töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on praegu see, kui tööandja hilineb palga maksmisega või ei tee seda üldse.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates räägiti töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja poolt ning täpsemalt sellest, mida peab tööandja tegema, kui töötaja otsustab päevapealt töölepingu üles öelda, millal on töötajal selleks õigus ja kuidas taolisi olukordi ennetada.
Rääkisime levinumatest töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest ning sellest, kuidas end töökiusu eest kaitsta ja seda ka töövaidluskomisjonis tõendada.
Saates jagati hulgaliselt praktilisi soovitusi nii töötajatele kui tööandjatele oma õiguste kaitsmiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jutuks tuli ka see, kui suured kaebajad on eestlased, kas filmimine ja vestluste salvestamine on töökeskkonnas lubatud ja mida teha, kui tööandja hilineb palga maksmisega.
Külas on tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Greete Peetersmann, Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Merli Kesküla ja Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Millega arvestada, kui ütled töölepingu päevapealt üles
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.