2024. aasta algus toob kaasa uued võimalused ja väljakutsed. Finantsmaailmas kehtib reegel: ettevõtte tervis peitub numbrites.

- Paavo Siimann ja Marianne Lõhmus.
- Foto: Meelika Riiberg
"Äripäeva juhtimiskooli" saade sukeldub finantsanalüüsi maailma, valgustades, kuidas see ettevõtte edule kaasa aitab. Saates käsitletakse, miks on finantsanalüüs ettevõttele hädavajalik, justkui arstlik kontroll inimestele. Räägitakse, kuidas numbrid võivad paljastada ettevõtte arengu kiirust, vara kasutamise efektiivsust, investeeringute tasuvust ning palju muud. Saates keskendutakse sellele, et raamatupidaja koostab finantsanalüüsi, kuid juht on see, kes peab analüüsist aru saama, et inimesi ja tulemusi paremini juhtida. Arutelu käigus uuritakse, kas on olemas ühtainsat numbrit, mis näitab ettevõtte edukust, ja tuuakse välja kolm olulist arvu, mida peaks iga juht une pealt teadma.
Saates saavad vastuse, milline ettevõte võib minna pankrotti, kui oluline on konkurentsianalüüs, millised on erinevad ärimudelid, kuidas kulusid juhtida jpm. Need teemad on eriti olulised 2024. aastal, kui ettevõtted seisavad silmitsi muutuva majanduskeskkonna ja uute väljakutsetega.
Saade on suunatud juhtidele ja ettevõtjatele, kes soovivad oma finantsteadmisi laiendada, et paremini mõista ettevõtte rahalist seisu ja teha teadlikumaid otsuseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juba veebruaris alustab Paavo Siimann Äripäeva Akadeemias koolitus „Ettevõtte finantside analüüsimine“, kus õpitakse ettevõtte finantsnäitajaid kompleksselt analüüsima, mille abil saaks öelda, kas ettevõttel läheb hästi või mitte.
Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus.
Finantsanalüüs juhtidele: kolm numbrit, mida pead teadma une pealt
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.